"Presidendi üks ülesandeid on rahvast ühendada. Kas olete enda jaoks teinud selgeks, mida ja keda siis tuleks hakata ühendama või kelle vahel sildu ehitama," küsis saatejuht Joonas Hellerma valitud presidendilt.

Tuleb tegelema hakata, ühiskond on polariseerunud ja mitte ainult meil, tundub, et see on ajastu märk. Aga ega siin muu ei aita, kui, kui suhelda, rääkida, kuidas sina asjadest aru saad, argumenteerida. Et ei saa jätta lihtsalt - et nii on. Ma arvan, et on võimalik ümber veenda ka neid inimesi, kes võib-olla mõtlevad täna - no ma ei taha öelda valesti, aga nad mõtlevad asjadele viisil, mis ei ole teaduslikult põhjendatud, ei ole argumenteeritud. See on pikk töö ja ma arvan, et kõik presidendid on seda ühel või teisel moel teinud, aga aga ajad on praegu natuke teistsugused.

Kas meie kultuurivaramu mälus on teie jaoks mingisugust tarkust, mis aitaks teil seda tööd teha?

Tarkust on ikka. Raamatutest, luuletusest. Kui ERM-i juurde tagasi minna, siis seal on väga palju tarkust, tarku nõuandeid ka tänases kontekstis, kui räägime vaktsineerimisest. ERM-is on näiteks rõugetest juttu, on keskkonnaküsimustest. Nii et kui natukene ringiga võtta aega mõtlemiseks, mida tänapäeval vähe on, siis jõuab väga oluliste järeldusteni.

Aga mida ikkagi teha, kui, kui on viha sees?

Kui viha on sees, siis tuleb vihastada. Ei pea elama oma viha teiste peal välja ja pea pea oma vestluspartneri solvama. Saab ka teistmoodi. Ma saan aru ka, et kommentaariumid on tegelikult ju vajalikud, et inimene saab end välja elada. Sest muidu läheks asjad hullemakski, tullaksegi tänavale, kirves käes, seda pole ka vaja.