Riigimaja eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning jagada teenuste kohta infot ja abi, et maakonnas oleks kerge ametiasju ajada. Riigimaja toob ühe katuse alla riigiasutused, mis varem paiknesid Jõgeva linnas viies erinevas asukohas.

„Jõgevamaal elab üle 28 000 inimese ja just nende jaoks on riigimaja loodud. Koos on paljude riigiasutuste esindused, et lihtsustada asjaajamist ja teenuste kättesaadavust kohapeal. Siit majast saab head nõu ning vajalikku avalikku teenust iga piirkonna elanik ja ettevõtja,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Niisama oluline on võimaldada kohalikel riigitööd teha kodulähedaselt ning paindlikult. Jõgevamaalastele on nüüd kaugtöötamiseks tingimused loodud.“

Täieliku uuenduskuuri läbinud Jõgeva riigimaja asub aadressil Suur tn 3 endises maavalitsuse hoones. Uuenenud maja on neljakorruseline büroohoone koos kolmekorruselise juurdeehitusega. Riigimaja rekonstrueerimisprojekti koostas AS RTG Projektbüroo ning ehitustöid viis läbi AS Ehitustrust.

„Jõgeva riigimaja rajamisel pöörati kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Jõgeva riigimajas on võetud Eestis esmakordselt kasutusele mitmeid erilahendusi, mis muudavad avalike teenuste kättesaadavust kõigile, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin.

Rahandusministeeriumi riigimajade projektijuht Silver Salla märkis, et üle Eesti maakonnakeskustesse rajatavatest 18 riigimajast on Jõgeva järjekorras neljas. „See on esimene sellises mahus renoveeritud majadest ja siin saadud teadmised ning kogemused kuluvad marjaks ära järgmise aasta alguses valmivate Pärnu ja Rapla riigimajade juures. Ikka selleks, et luua parimad võimalused töötamiseks ja teenuste osutamiseks,“ rõhutas Salla.

Ehituse käigus uuenes hoone ruumiprogramm, mille tulemusel tekkisid majja kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks sai hoone endale kaasajastatud tehnosüsteemid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, muuhulgas ka päikeseenergia tootmiseks. Ehitustööde käigus lammutati põhihoonele hilisemate juurdeehituste käigus rajatud viilkatus ning seeläbi taastati 1968. aastal Johannes Fuksi poolt projekteeritud hoone originaalilähedane modernistlik ilme.

Riigimajja on kavandatud töökohad kokku ca 95 töötajale ning lisaks avaliku sektori töötajatele mõeldud kaks kaugtöökohta. Jõgeva riigimaja rajamise maksumus on 2,9 miljonit eurot, millest 0,7 miljonit on saadud CO2 toetust. Riigimajade üheks eesmärgiks on vähendada riigil kasutuses olevat büroopinda. Riigimaja loomisega seati eesmärk, et riigiasutuste pinnakasutust tuleb vähendada 30 m² büroopinnalt 20 m² töötaja kohta. Jõgeva riigimaja rajamisega vähendati pinnakasutust koguni 16 m² inimese kohta, mis saavutati töökeskkonna muutmise ning ühisruumide ristkasutusele võtmisega.

Jõgeva riigimaja nõupidamisruume kaunistavad ainulaadsed, koostöö ja suhtluse olulisust rõhutavad Jõgevamaal sündinud kirjaniku Veiko Belialsi mõtted. Riigimajade dekoratiivgraafika koosneb inimesi sümboliseerivatest abstraktsetest kujunditest ja väljendab inimeste omavahelistest suhetest rääkivaid lugusid. Ühiskasutatavate ruumide dekoratiivgraafika on esitatud puhke- ja nõupidamisruumides. Graafilisi pindu seovad tervikuks iga piirkonnaga seotud eesti kirjanike originaaltekstid.

Lisaks kirjanike loomingu esitlemisele muudab riigimajad eristuvaks ning koduseks kohalike maamärkide kasutamine seinagraafika loomisel. Riigimajade kaugtööruumi kaunistavad kogukonna jaoks olulised kultuuriobjektid või tähenduslikud hooned. Kohalikud valisid Jõgevat iseloomustatavateks objektideks tuuleveski ja bussijaama.