Prokuratuur Aarike hooldekeskuse surmajuhtumite puhul hetkel süüteokoosseisu ei näe

Kagu-Eesti hooldekodus suri vaktsineerimata COVID-lähikontaktse hooldaja tõttu kolm hooldealust. Kas ja kes vastutab?

Praegusel etapil näib, et ei keegi. Terviseamet tegi täna selgeks, et vanureid ja kaastöölisi COVID-iga nakatunud hooldaja ei olnud tööle minnes teadlik oma nakkusohtlikkusest.

Siinkohal kerkib suurem küsimärk seoses asjaoludega, mis ümbritsevad hooldekeskuse tegutsemist ennast: kas riskianalüüs, mis puudutab töökohas nakkusohu vähendamist, on pädev? Või kui riskianalüüs ise on eeskujulik, siis kas selle rakendamine võis olla möödanikus puudulik?

Hetkeseisuga pole prokuratuuri silmis alust kahtlustada kuriteos otseselt mitte kedagi.

"Viiteid kuriteole – isegi näiteks hooletuse tõttu – hetkel prokuratuuris ei nähta," märkis Kauri Sinkevicius, Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.

Järeldusteks on veel vara

Küll aga on ennatlik praegusel momendil midagi põhjapanevat öelda – asjaolud on endiselt selginemisel.

Praegusel hetkel on nii tööinspektsioonil kui sotsiaalkindlustusametil käsil uurimine, mis puudutab Aarike hooldekeskuse loodud riskianalüüsi – dokumenti, mille alusel pidi tööandja välja selgitama, kas COVID-nakkusohust tingituna viiakse asutuses ellu pädevaid kaitsemeetmeid või mitte.

Kuigi Aarike hooldekeskuse juht Elle Ott märkis Eesti Ekspressile, et vaktsineerimata töötaja lahtilaskmiseks polnud tal ei minevikus ega ka olevikus juriidilist alust, siis tööinspektsiooni kohaselt annab tehtud riskianalüüs tööandjale aluse meetmetest mitte järgivatest töötajatest juriidiliselt korrektselt vabaneda.

COVID-19 vaktsineerimine ja töösuhted: Kas töötajal on õigus keelduda vaktsineerimast?

Väljavõte tööinspektsiooni kodulehelt "Mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral":

Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda.

Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline

(nt tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks,

võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse kõigi töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima.

Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi

, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et

pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada

. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist.

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi määrus) § 6 lõike 2 punkti 7 kohaselt tuleb juhul, kui ohtu pole võimalik sama määruse §-s 5 nimetatud abinõudega kõrvaldada, töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin.

Oluline on, et töötaja teaks,

mis on tagajärg tööandja vaates, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest

 

–

 

ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles

, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid.