Vaid mõni hetk pärast 90-minutilist kolmepoolset televäitlust avaldati Infratesti küsitluse tulemused, mille järgi leidis 41% 1500 küsitletust, et Scholz oli väitluses veenvaim. Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kandidaati Armin Laschetit pidas veenvaimaks 27% ja roheliste esindajat Annalena Baerbocki 25% küsitletutest, vahendab Deutsche Welle.

See näitab, et Scholz kaitses end edukalt Lascheti turmtule eest.

Laschet püüdis kohe Scholzi vastu punkte skoorida, pärides taas aru, kas Scholz moodustaks koalitsiooni vasakparteiga (Die Linke). Scholz ei lasknud end kaasa tõmmata, nagu ka siis, kui moderaator Maybrit Illner küsis, miks ta ei ole seni esitlenud potentsiaalset valitsusmeeskonda.

Varsti oli aga surve all Laschet ise oma erakonnakaaslaste, eriti CDU kandidaadi Ida-Saksamaal, Hans-Georg Maasseni pärast. Maassen on Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse Põhiseaduse Kaitse Liiduameti (BfV) endine juht, keda on sageli kritiseeritud natsionalistlike avalduste eest, mis paljude arvates sobiksid pigem paremäärmusliku kui paremtsentristliku erakonna liikmele.

Laschet keeldus ütlemast, kas ta hääletaks Maasseni poolt, kui viimane kandideeriks tema valimisringkonnas. "Minu ja härra Maasseni vahel on palju erimeelsusi ja ta peab kinni pidama kursist, mille ma erakonna juhina määran," ütles Laschet.

Scholz sunniti kaitsesse, kui küsiti riigiprokuratuuri hiljutiste reidide kohta Scholzi juhitavasse rahandusministeeriumi, mis on osa juurdlusest rahandusministeeriumi rahapesuvastase ametkonna FIU üle.

"Kui minu rahandusminister oleks töötanud nagu teie, oleks meil olnud tõsine probleem," ütles praegu Saksamaa suurima rahvaarvuga Nordrhein-Westfaleni liidumaa peaministri ametis olev Laschet.

Rünnakuteks valmistunud Scholz süüdistas Laschetit vihaselt eksitava pildi maalimises ja pisendas juurdluse tähtsust, väites, et see keskendub üheainsa Kölni töötaja võimalikule ebaseaduslikule tegevusele. Scholz tõi välja, et on pärast 2018. aastal ametisse astumist finantskontrolli ministeeriumi üle laiendanud.

Baerbock kasutas omalt poolt võimalust rünnata mõlemat koalitsioonierakonda CDU-d ja SPD-d selle eest, et need ei suuda teha piisavalt riigi poolt igal aastal maksudest kõrvalehoidmise ja rahapesu tõttu miljardite kaotamise ärahoidmiseks.

Baerbocki jõulisim hetk oli siis, kui ta päris rivaalidelt aru nende erakondade tegevuse kohta kliimakriisi asjus. "Me ei täida oma kliimaeesmärke, dramaatiliste tagajärgedega, ja te olete mõlemad selgeks teinud, et ei orienteerunud lahendustele, vaid veeretasite ainult süü selle kohta, kes mida takistab, teineteisele," ütles Baerbock.

Kasutades kampaania käigus sageli korratud lauset ütles Baerbock, et järgmine valitsus on üks viimastest, millel on kliimakriisile aktiivne mõju. "See tähendab, et me peame kivisöeenergiast lahti saama varem ja oluliselt varem kui 2038," ütles Baerbock. "Aga me ei saa järgmised 17 aastat jätkata, nagu midagi ei juhtuks."

Nii Scholz kui ka Laschet väitsid, et nende erakonnad võtavad kriisi tõsiselt, kuigi mõlemad rõhutasid vajadust kaitsta Saksamaa juhtivaid tööstusharusid, eriti auto- ja keemiatööstust.

"Saksamaa autotööstus on ammu kohandumisteel," ütles Laschet ning süüdistas siis nii Scholzi kui ka Baerbocki soovis tööstus halvata. "See ei tööta seaduste, keeldude, regulatsioonidega, vaid dünaamikaga, kus kõik tahavad midagi uut luua."

Scholz ütles, et Saksamaa seisab silmitsi enam kui saja aasta suurima tööstusliku pöördega. "Meil on selja taga 250 aastat majandus- ja tööstusajalugu, mis põhineb kivisöel, gaasil ja naftal," ütles Scholz. "Ja kui me kavatseme seda nüüd muuta, tähendab see, et me peame tegema kohutavalt palju rohkem, et see tõeliselt töötaks."

SPD juhtis enne eilset debatti viimaste küsitluste järgi CDU ees kuue protsendipunktiga (INSA küsitluse järgi 26% 20% vastu). Roheliste toetus oli 15%. CDU-l hakkab aeg SPD kinnipüüdmiseks otsa saama.