Kohalikud politseijuhid rääkisid reede õhtul Vilniuses pressikonverentsil, et üritusega võis rahule jääda, kuivõrd ohvreid polnud, aknaid sisse ei visatud, kedagi ei rünnatud.
Ainus teravam hetk oli, kui miitingu lõpus hakkas mitusada inimest
parlamendihoone poole minema, siis tuli nad peatada. Erinevalt eelmisest korrast ei tekkinud meeleavaldajatega aga teravat vastasseisu. Meeleavaldus kestis lõunast saadik, kokku registreeriti 35 haldusõiguserikkumist – inimesed saabusid kindlustamata või ülevaatuseta autodel, eirasid eneseisolatsiooni nõudeid ja politseinike käskusid, jalutasid autoteel. Kriminaalkorras peeti kinni üks inimene, kelle juurest leiti narkootikume.
Umbes kuu aja eest toimunud samasisuline meeleavaldus läks hoopiski üle piiri, siis rünnati ajakirjanikke ja politseinikke, rahvamass blokeeris parlamendihoone sissepääsud. Ka Eesti haiguseeitajad elasid protestidele interneti vahendusel kaasa. Sotsiaalmeedias jagati aktiivselt pilte leedukate "võitlusest uue maailmakorra vastu" ning neid kiideti "diktatuuri vastu võitlemise eest". Meeleavaldused koroonameetmete vastu on vägivaldseks osutunud varasemalt Suurbritannias, Prantsusmaal ning Saksamaal.
