Kaheksas riigis toimus 400 tuhandet intervjuud hõlmanud uuring, millega sooviti teada, kuidas erinevad demokraatlikud ühiskonnad COVID-19 pandeemiaga hakkama saavad. Uuringut juhtinud Aarhusi ülikooli professori Michael Bang Peterseni sõnul selgus sellest Taani edu võti.

Võimude pädev tegevus ning aus ja selge kommunikastsioon tekitab usaldust

"Avatud ühiskonna alus on vaktsineerimised. 86 protsenti kõigist vähemalt 12-aastastest, kes vaktsineerima kutsuti, on saanud vähemalt esimese doosi. 96 protsenti kõigist, kel vanust üle 50, on vaktsineerimiskuuri läbinud," kirjutas Petersen palju tähelepanu pälvinud Twitteri-lõimes. Professor märkis, et seejuures polnud vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist vaja.

Ta tõi välja kõige tähtsama teguri, mis aitab aimata, kui hästi või halvasti riik vaktsineerimisega hakkama saab. Kaitsepookimisega minnakse piisaval määral kaasa siis, kui rahvas usaldab võimukandjate tegevust pandeemiaga toimetulemisel. Taanis oligi see usaldus väga kõrge ja stabiilne.

Professor märkis ka, et Taanis on usaldus võimude vastu pikemat aega kõrge olnud, ent kuigi sama olukord on valitsenud ka Rootsis, pole sealne seis niivõrd hea. "Mida võimud pandeemia vältel teevad, on oluline. Kui sõnumid on läbipaistvad, siis kestab ka usaldus, seda isegi siis, kui edastatakse halbu uudiseid," kirjutas Petersen.

Pandeemiaga toimetulemine peab olema kogu ühiskonna, mitte ainult riigi projekt

Teadlase uurimistööst selgus, et lisaks läbipaistvusele on olulised kolm tegurit: 1) tee pandeemiast koostööprojekt kogu ühiskonnale; 2) väldi polariseerimist; 3) tegele aktiivselt piirangutest põhjustatud kahju maandamisega. Ta märkis, et neis küsimustes toimis Taani eeskujulikult.

Kui haiguse põhjustatud risk tabab karmimalt ühte konkreetset ühiskonnarühma (nagu COVID-19 puhul), peavad inimesed kujundama oma käitumist teiste, haavatavamate inimeste huve silmas pidades. "Siin on võtmetähtsus eestvedamise võimekusel, liidrite liidriomadustel. Taani valitsus tegi distantsihoidmisesest ettevõtmise, mis tõukus eeskätt moraalsuse põhimõttest, ning sel oli suur toetus rahva seas," kirjutas Petersen.

Professor nentis samas, et moraalipõhiseid ühiskondlikke projekte võib tagada tagasilöök: "Ka Taanis tuli see teemaks, ent teiste häbistamist kohtas siin ikkagi vähe. Enamus järgis valitsuse nõuandeid ning ei hakanud ise teiste inimeste suhtes justkui politseinikuna käituma."

Taani edu retsepti salakomponent oli riigimehelikkus, sealhulgas opositsiooni ridades

Toetus pandeemiameetmetele väheneb ajas. Kui kiiresti, sõltub ühiskonna lõhestatuse määrast. "Polariseerumist välditi, sest Taani opositsioon prioritiseeris pandeemiaga toimetulemist, mitte valimisedu," kirjutas teadlane. Ta lisas, et kui tema kodumaad tabas teine laine, põhjustas see teistkordse rahva ühtsuse koondumise – see oli Taani puhul teiste riikidega võrreldes lausa unikaalne.

Uuringust sai järeldada, et piirangute põhjustatud koorem on ühtlasi tõukejõuks nendele vastuseismisele. Taanis peeti piirangutest eeskujulikult kinni ning neid toetati ülekaalukalt. "Piiranguid olulisena ja see vähendas ühiskonna koormat," kirjutas Petersen. Just sellepärast kannatasid riigi elanikud pandeemia tõttu vähem.

"Niisiis said taanlastest epideemiatõrje kaastöötajad, lubades võimudel uusi meetmeid katsetada (näiteks masstestimine ja koroonapassid). Neid ei nähtud mitte kui inimeste kontrollimise meetmeid, vaid kui enda ja teiste kaitsmise viise ning normaalsusesse naasmise teejuhte," selgitas professor.

Teadlane võttis oma mõtte kokku nii: kodanike usalduse määra võimude suhtes on võtmetähtsusega. "Samas on ka riigi usaldus oma kodanike vastu on tähtis. Lõpuks on just see vastastikune usaldus see, mis on Taanile edu toonud," järeldas ta.