Delfi stuudios kogunesid 11. septembri terrorirünnakute aastapäeva üle arutama Ekspress Meedia ajakirjanikud Krister Paris, Indrek Lepik ja Kaarel Kressa.

Kas Eesti võib ennast pidada kaudses mõttes kasusaajaks konfliktis, mis meie liitlasele USA-le ja Läänele laiemalt kuigi hästi ei mõjunud? Paris märkis, et selline mõtteviis on Eestis küllaltki levinud. „Et jah, me saime sealt palju kogemusi, me tõestasime ennast liitlastele ja oleme nüüd ikkagi selgelt osa Lääne struktuurist,” võtab Paris argumendi kokku. „Teine küsimus on see, kas me tegutsesime õige asja nimel.” Värskes LP-s väidab vastupidist politoloog Rein Müllerson, samal ajal kui endine suursaadik Harri Tiido kaitseb seisukohta, et Eesti võib terrorisõda endale siiski edukaks lugeda.

„Olla 20 aastat mingis riigis, saamata aru, mida sa seal teha tahad, on kindlasti halb strateegia,” kommenteeris Eesti Ekspressi ajakirjanik Indrek Lepik. „Selles mõttes on USA selles sõjas läbi kukkunud. Ameerika koha pealt ei saa keegi arvata, et see oli edukas käimine. Kui [Eesti] läks sinna 2003. aastal eesmärgiga sõpru saada, siis vahepeal oleme ühiskonnana piisavalt edasi arenenud, et aru saada, mis roll meil seal oli. See ei tähenda, et me peame tohutult tuhka pähe raputama, aga sellele peaks mõtlema.”

Paris lisas, et Eestil ei pruukinudki 2000.-te alguses erilist valikut olla. „Kui ikka USA andis mõista, et oleks kena näidata abivalmidust, siis oli tol hetkel ainuke valik kaasa minna,” ütles Paris.
Räägitakse ka Afganistani olukorrast ja Talibani ning al-Qaida jätkuvatest sidemetest, mida illustreerib al-Qaidaga seotud Sirajuddin Haqqani saamine Afganistani siseministriks.

Paris ei ole nõus väitega, et Taliban on tingimata tugevam kui kunagi varem. „Sõjaliselt küll, aga sisemiselt? Afganistani rahvastiku mediaanvanus on umbes 17 aastat, nii et suurem osa inimesi eelmist Talibani võimuaega ei mäleta. Kui palju on neil reaalset rahva tuge, kui nad valitsema hakkavad? Täitsa võimalik, et nad on riigi hoidmisel märksa hapramad kui välja paistavad.”

Lepik meenutas, et kui Taliban 2001. aastal kukutati, oli liikumine tegelikult Afganistanis võimul suutnud olla kõigest viis aastat. „Me ei saa rääkida Talibanist kui aastakümneid valitsenud jõust,” toonitas Lepik. „Nagu ameeriklased näitasid, sõjaline missioon on kõige lihtsam osa, märksa keerulisem on riiki valitseda. Naiste burkade alla saatmine ja muusika ärakeelamine ei ole väga hea halduspoliitika. Ei maksa alahinnata, kui suure osa legitiimsusest moodustab selline võimekus nagu kanalisatsiooni töös hoidmine.”

Kas aga USA jõud on tegelikult vähenenud? Kressa meenutab, et Pentagoni ja USA riigiaparaadi plaanides ei viita siiski miski maailmast tagasitõmbumisele, vaid valmisolekule teiste suurvõimudega rivaalitsemiseks. „2001 oli Pentagoni eelarve 322 miljardit dollarit, järgmiseks aastaks on plaanitud 753 miljardit,” märkis Kressa. Lepik lisas, et Hiina ja Venemaa kaitsekulud jäävad ka üheskoos USA-le alla.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid