Parvlaeva Estonia hauarahu tagab eraldi leping, mis keelab sinna sukelduda. Sellele on alla kirjutanud kõik ümbritsevad Läänemere riigid, kuid mitte Saksamaa. 1. juulil muudeti reegleid ja lubati Eesti, Soome ja Rootsi võimudel vrakki uurima minna.

Rootsi-poolne Estonia uurimise juht Jörgen Zachau kuulis eestlaste erarahastusel toimuvast sukeldumisplaanist eile, kirjutab Rootsi väljaanne Aftonbladet. Projekti rahastavad osaliselt ajaleht Postimees ja Estonia ohvrite lähedaste ühendused.

Uudisteagentuur TT uuris Zachault, kas eestlaste ekspeditsioon ei satu lepinguga vastuollu. „Mina tõlgendan seda samuti nõnda. Meie ei saa ette võtta, mida iganes tahame, vaid pidime lepingu muutmise ära ootama. Seda tehti aga vaid selleks, et võimud saaks õnnetust uurida. Aga ma pole täpselt Eesti ja Soome seadustega kursis, näiteks Saksa kodanikele kehtivad teised tingimused," vastas Zachau.

Zachau sõnul ei kavatse Rootsi võimud erauurimise ajal sündmuskohal viibida, kuid ta rõhutas, et üldiselt ei soovi nad, et ajal, mil õnnetuskoha uurimine veel kestab, käivad seal kõrvalised isikud.

„Oleks üsna absurdne, kui pärast õnnetust, kus hukkus näiteks üheksa langevarjurit, tuleks keegi ja korraldaks samal ajal paralleelse uurimise," tõi ta näite.

Põhjuseid, miks kõrvalisi isikuid sündmuskohale mitte soovida, on mitmeid. Näiteks ei soovi võimud, et õnnetuspaiga esemed või olud muutuksid käimasoleva uurimise ajal. „Ja selle juhtumi puhul pole meil põhjust sellest põhimõttelisest seisukohast eemale triivida."

Parvlaev Estonia läks põhja 1994. aasta septembris. 852 pardal viibinud inimest sai surma, 137 päästeti. Rootslasi oli hukkunute hulgas 501.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid