Vastsed uudised räägivad, et olete kohtusse kaevanud endise haridusministri Mailis Repsi. Miks te seda tegite ja mida nõuate?

Keskkriminaalpolitsei on pikalt uurinud, kuidas on ministeeriumis kasutatud maksumaksja raha. On tõendeid, mis viitavad kriminaalmenetlusele, aga ka tsiviilasjale. Esitasime materjalid uurimisdokumentide põhjal, prokuratuur otsustab, mida ta nendega edasi teeb.

Tsiviilasi käsitleb ilmselt kahju, mida Mailis Repsi tegevus on ministeeriumile põhjustanud. Mis summadest me räägime?

Ei saa rääkida praegu.

Räägime siis suurusjärkudest.

Mul ei ole lubatud seda teha. Kohus otsutab, missugune see summa on. Meie oleme kõik materjalid uurimisasutustele üle andnud. Palju inimesi on ka üle kuulatud.

See tsiviilhagi on kokku pandud teie algatusel?

Seal ei olnudki teist varianti. Uurimistulemused näitavad, et riik on väidetavalt saanud kahju, haridus- ja teadusministeeriu on kuulutatud kahjusaajaks. Seda on vaja menetleda.

Muide, kus asub praegu see kurikuulus Jura kohvimasin?

See on Tartus haridus- ja teadusministeeriumi peahoones.

Seda kasutatakse endiselt?

Jah.

Olete öelnud, et koolide lahtihoidmine on prioriteet ja te seisate selle eest. Aga Keeni kool on juba kinni. Miks käisite välja lubaduse, mida ei olegi võimalik täita?

Ma ei ole kunagi rääkinud, et mitte ükski kool ei lähe kunagi distantsõppele. Kui 60 protsenti õpilasi on haigussümptomiga nagu Keenis, siis tuleb see muidugi sulgeda, et viirusahelad katkestada. Valitsuses oleme lubanud, et ei pane koole lausaliselt kinni, nagu sai tehtud eelmise laine ajal, kui koolid olid üle Eesti kuude viisi distantsõppel. Seda tahame vältida. Oleme juhendis öelnud, et distantsõppele suunamine peab olema piirkondlik. Olen väga kurb, et esimene sulgemine tuli nii kiiresti. Samas ma ei imesta, et see juhtus just Lõuna-Eestis.

Lõuna-Eestis on nakatumisnäitajad praegu kõige halvemad ja Keeni kool ei jää tingimata ainsaks. Mis siis edasi saab?

Põlva-, Võru- ja Valgamaa on juba mitu nädalat punases. Põlvas on nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta peaaegu 1000, Võrumaal peaaegu 900, Valgamaal ligemale 800, vaktsineerimisnäitajad aga on madalad. Ilmselge siis, et sellised asjad juhtuvad. Õpetajate vaktsineeritus on Kagu-Eestis siiski päris tubli, ka Keeni koolis oli vaktsineerimata ainult paar õpetajat. Direktoriga rääkides sain aru, et haigus tuli sisse täiskasvanu kaudu.

Kuula siit. 

Keeni juhtum on kehva vaktsineerimistempo loogiline tulemuse, kas pole? Koolides kaitsesüstitakse endiselt väga vähe, maakoolidest vaid viies.

12-15aastaste seas on Eestis keskmiselt vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 42%, Valgamaal alla 30%.

See on ju kohutav.

Seda on väga vähe, jah. Enne kooliaasta algust olid enam kui sajas haridusasutuses vaktsineerimispäevad. Alates kooliaasta algusest pidid koolides kaitsesüstima kooliõed koostöös haigekassaga– seda valmistatakse praegu ette ja ma loodan, et see hakkab peagi reaalselt pihta. Selleks on vaja lapsevanema nõusolekut.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid