Tanel Kiik rääkis ERR-ile, et augustis ja septembris ei ole Jansseni vaktsiinitarneid Eestisse toimunud. Seepärast on asutud läbirääkimisi pidama teiste Euroopa Liidu riikidega, et neilt vaktsiine saada.

"Eks see sõltub riikide võimekusest ja valmisolekust seda pakkuda, aga me räägime mõnest kümnest tuhandest vaktsiinidoosist," vastas Kiik küsimusele, kui palju vaktsiine loodab Eesti teistelt riikidelt saada.

Kiik lisas, et vaktsiine soovitakse ajutiselt laenata ning hiljem tulevatest tarnetest vaktsiinid tagastada.

"On oluline, et ka tootja omapoolseid tarneid alustaks, sest lepingujärgselt on Eesti soetanud 300 000 Jansseni vaktsiinidoosi, millest seni on Eestisse jõudnud 46 000," selgitas ta praegust olukorda.

Kiik ütles, et ettepaneku, kui palju inimesi peaks olema vaktsineeritud piirangutest loobumiseks, esitab teadusnõukoda valitsusele neljapäeval.

Lisaks teadusnõukoja mõtetele pidas Kiik oluliseks ka valitsuskabineti liikmete ettepanekuid.

Ühedoosiline Janssen tagab kiirelt koroonapassi, vaktsiinikriisi pole

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Gea Otsa kinnitas, et Janssen pole suutnud lubatud vaktsiinikoguseid riiki kohale tarnida. "Praegu ei oska keegi kahjuks öelda, millal tarneraskused läbi saavad," tõdes Otsa.

Otsa selgitas, et ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga saab kehtiva koroonapassi kätte paari nädalaga, mistõttu vaktsiini järele praegu ka suur nõudlus on. Kui Pfizeri kahe süsti vaheline ooteaeg on reeglina kuus nädalat, siis Jansseni puhul annab viiruse vastu kaitse juba üks suts ning seega saab inimene ka kehtiva koroonapassi endale kahe nädalaga.

Otsa lisas, et Moderna ja Pfizeri vaktsiinidoosid laekuvad regulaarselt ning Jansseni tarneraskuste pealt ei saa järeldada, et Eestis vaktsiinikriis oleks.