Partei juht lisas, et sotsidel ja rohelistel on omavahel palju kattuvusi, vahendab Reuters. Mõlemad soovivad tõsta miinimumpalka ja kehtestada rikastele suuremad maksud. Samuti oleks liit selline, kus Euroopa Liidu integratsiooni pooldatakse üksmeelselt.

On üpris vähetõenäoline, et 26. septembri üldvalimiste tulemus võimaldab parteidel kahekesi valitsuse kokku panna. Parempopulistlik AfD kõne alla ei tule, ent varem on praegu Merkeli valitsuses Saksa rahandusministri ja asekantslerina teeniv Scholz öelnud sama ka teise äärmuslikuma erakonna kohta.

16 aastat Saksamaad juhtinud Angela Merkeli kristlike demokraatide kantslerikandidaat Armin Laschet ründas eile Scholzi selle eest, et viimane pole vasakpoolse Die Linke koalitsiooni kaasamist käimasoleva kampaania jooksul täielikult välistanud.

Kas Merkeli partei kukub opositsiooni?

Lascheti süüdistuste peale distantseeris sotside juht end Die Linkest ning viitas nende soovile saata NATO laiali. Vasakpoolsed polevat oodatud Saksamaa valitsemises kaasa lööma enne, kui nad aktsepteerivad transatlantilist partnerlust ja eelarvedistsipliini. Praegu pole märke sellest, justkui plaaniks Die Linke meelemuutust. Endiselt kehtib ka nende soov asutada Euroopa julgeolekuliit koos Venemaaga.

"Need tingimused ei ole läbiräägitavad," lausus Scholz, andes mõista, et praegu võib pidada kõige tõenäolisemaks tema juhitavaks koalitsiooniks liitu sotsiaaldemokraatide, roheliste ning paremliberaalse FDP vahel, jättes Lascheti juhitud CDU/CSU esimest korda pärast 2005. aastat opositsiooni.

Samas annab valimiste erakordselt lahtine seis võimaluse ka teistsuguste koalitsioonide moodustamiseks, seejuures ei pruugi võitjapartei liider kantsleriks saada. FDP toetajate enamus pooldaks meelsamini hoopis liitu CDU-CSU ja rohelistega. Sel juhul leiaks hoopis Merkeli kuueteistkümnest valitsemisaastast kaheteistkümnel võimu jaganud sotsid end opositsioonist.

Valimistulemus saab ilmselt olema alguse lõpp, mitte lõpu algus

Ka FDP esimees Christian Lindner on tõrges sotside-roheliste võimuliitu minema. Hiljuti püstitas ta küsimuse sellest, kas tema partei ei peaks avalikult välja ütlema, et valitsuskoostöö sotside-roheliste tandemiga on välistatud.

Mitmel korral on aga valimistejärgne segadus päädinud hoopis kahe traditsioonilise suurpartei CDU/CSU ja sotsiaaldemokraatide liiduga. Siiski pole isegi sellel, alates 2013. aastast Saksamaad valitsenud ühendusel suurt lootust ilma kolmanda partnerita võimule edasi jääda.

Kõige hiljutisemad arvamusküsitluste tulemused Saksamaal pärinevad Bild am Sonntagi poolt tellitud Insa küsitlusest: Scholzi SPD-d toetab 25% ja Lascheti CDU/CSU-d 20%. Roheliste toetus on 16%, FDP-l at 13%, AfD-l 12% ja Die Linke-l 7%.