Arutelust võtsid osa Saksa rahvusvaheliste ja julgeoleku-uuringute instituudi vanemteadur Sabine Fischer, Vene sõltumatu uurimisasutuse Levada Keskuse osakonnajuht Aleksei Levinson, Sergei Utkin Vene teaduste akadeemiast ning Vene kõrgema majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov.

Suslov rõhutas, et Vene avalikkus toetab seni välispoliitikat, kuni see on odav ja tõhus. „Seda mõtet illustreerib asjaolu, et Vene võimud esitavad kaitsekulude vähendamist suure võiduna."

„Mulle tundub, et enamikul venemaalastest pole olukorrast täit ülevaadet ja see selgitab praegust välispoliitika toetamist,“ sekkus Fischer. Levinson lisas, et Vene ühiskonna probleemiks on, et isegi 1990ndatel ei tekkinud tõelisi poliitilisi erakondi. „Pole kedagi, kes poliitilisi huve väljendaks. Vene ühiskond vajaks hädasti iseorganiseerumist, mitte vastupanuliikumise mõttes, vaid avatud ühendusi, mille läbi ühiskond saaks oma arvamusi väljendada.“

„Oleme väga uhked, kui inimesed meile ütlevad, et teie, Levada keskus, ütlete tõe välja. Aga me oleme tegelikult ju sotsioloogiakeskus, mis tegeleb andmetega!“ lisas Levinson.

Fischer elas koroonapandeemia esimese aasta Venemaal. „Viirus tabas Venemaad eriti rängalt ja see hakkab keskmises ja pikas ajamõõtmes demograafiat ja majandust mõjutama.“

Suslov tõi välja, et Aleksei Navalnõi väidetav mürgitamine, koroonakriis ja majandusarengu seiskumine on kaasa toonud olukorra, kus Venemaa riigipea Vladimir Putini toetusreitingud on ikka 60 protsendi juures. „Navalnõi oma on 20 protsendi kandis!"

„Välispoliitika hõlmab endas vaid üht asja: Krimm on meie," ütles Levinson. „Putinit austatakse sellist tüüpi poliitika ajamise eest, kus me oleme suurjõud ja käitume nii, nagu suurjõud käitub."

Suslovi sõnul on ennustatud, et Putin võib aastal 2024 tagasi astuda, kuid võim jääb ikka tema kätte. „On räägitud, et tema asemele võib astuda väga populaarne kaitseminister Sergei Šoigu."

Levinson tõi hiljutise fookusgrupi uuringu põhjal välja, et inimesed ei suuda ette kujutada Venemaa juhi kohal kedagi muud kui Putinit. "Küsimus oli, et millisena kujutate Venemaa elu ette 50 aasta pärast. Ja siis vastaja hakkas mõtlema, et oot-oot, kas Putinit siis polegi? Peaks ikka olema."

„See on väga ebaterve suhtumine, aga kahjuks selline see just on," lisas Levinson.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid