Nimelt leidis täna Sloveenias aset Euroopa Liidu riikide välisministrite mitteametlik kohtumine, kus arutleti Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekute üle, mis käsitlesid Talibani ja Afganistani temaatikat. Liidu kõrgeim esindaja välisasjades - Josep Borrell - loetles ette viis alust, mille najalt Talibaniga suhtlemist koordineerida. Mitte ükski neist punktidest ei puuduta Talibani tunnustamist Afganistani õiguspärase valitsusena.

Sellegipoolest tõi kõnealune lähenemine esile laiemas avalikkuses küsimuse, kas see plaan toob sisuliselt kaasa Talibani de facto tunnustamise mitu nädalat pärast seda, kui rühmitus võttis Afganistani oma kontrolli alla.

Kuna liitlasjõud on riigist lahkunud, peab Euroopa Liit suhtlema Talibaniga kriitilistes küsimustes, nagu seda on ülejäänud eurooplased ja afgaanid, kes soovivad riigist lahkuda. Borrell märkis, et selline suhtlus on ajendatud nõudlusest rahvusvahelise üldsuse poolt.

Borrelli loetletud viis alust keskendusid julgeolekule ja inimõigustele. Üldine seisukoht on järgmine: Taliban ei saa lasta Afganistanil olla terrorismi häll ning põhilisi inimõigusi tuleb riigis austada. Iga Talibani valitsus peab kaasama kõiki riigis esindatud osapooli ning võimaldama inimestele juurdepääsu humanitaarabile. Ja viimaks: taliibid peavad laskma riigist lahkuda nii välismaalastel kui afgaanidel, kes seda vähegi teha soovivad.

Borrell märkis, et erinevate osapoolte võimu kaasamise aspekt võib viia selleni, et Euroopa Liit võib panna Kabulis püsti ühist kohalolekut sümboliseeriva esinduse, ent seda ainult juhul, kui turvatingimused on täidetud. Praegusel hetkel ei viibi Euroopa Liidu diplomaatilist personali Kabulis - kõik lahkusid, kui Taliban asus linna üle võtma. Borrell rõhutas, et võimalik diplomaatiline kohalolek Kabulis ei tähenda Tailbani võimu legitimiseerimist EL-i poolt.

Borrell märkis, et erinevate osapoolte võimu kaasamise aspekt võib viia selleni, et Euroopa Liit võib panna Kabulis püsti ühist kohalolekut sümboliseeriva esinduse, ent seda ainult juhul, kui turvatingimused on täidetud.

Peking ja Moskva tõrguvad

Koostööd Talibaniga on hakatud reguleerima ka teistel rahvusvahelistel tasanditel. Näiteks leppis ÜRO Julgeolekunõukogu (kus Eesti on üks Afganistani teema eest vastutavaid riike) esmaspäeval kokku resolutsioonis, mille raames reguleeritakse koostööd Talibaniga. Selle dokumendi põhifookus langeb terrorismivastasele võitlusele ja humanitaarabi andmisele.

Peking ja Moskva jäid Julgeolekunõukogus selles küsimuses erapooletuks, kuid lubasid selle resolutsiooni läbi töötada. Erapooletuks jäämine ei anna lääneliitlastele suurt lootust ei Hiina ega Venemaaga laiapindset koostööd Afganistanis oodata.

EL-i välisministrid leppisid täna kokku ka strateegia, mille kohaselt koordineerida koostööd Afganistani ümbritsevate riikidega, kuhu on plaanis majutada enamik Afganistani põgenikke. ÜRO pagulasameti andmetel on Pakistanis ja Iraanis juba registreeritud üle kahe miljoni Afganistani põgeniku - see pole aga mitte pelgalt viimatiste sündmuste teene, vaid 20 aastat kestnud sõja tulemus. Selle protsessi võtab enese kanda Euroopa Liidu välisteenistus, mida juhib Josep Borrell.