Euroopa Liit pani paika Talibaniga suhtlemise skeemi: tunnustamine pole plaanis, ent mõeldakse diplomaatilise esinduse taastamisele

Euroopa Liit (EL) leppis täna kokku ühise lähenemisviisi Talibani küsimusega tegelemiseks, kirjutab Politico. Talibanil pole EL-i riikidelt tunnustust oodata. Vähemalt mitte lähiajal.

Nimelt leidis täna Sloveenias aset Euroopa Liidu riikide välisministrite mitteametlik kohtumine, kus arutleti Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekute üle, mis käsitlesid Talibani ja Afganistani temaatikat. Liidu kõrgeim esindaja välisasjades - Josep Borrell - loetles ette viis alust, mille najalt Talibaniga suhtlemist koordineerida. Mitte ükski neist punktidest ei puuduta Talibani tunnustamist Afganistani õiguspärase valitsusena.

Sellegipoolest tõi kõnealune lähenemine esile laiemas avalikkuses küsimuse, kas see plaan toob sisuliselt kaasa Talibani de facto tunnustamise mitu nädalat pärast seda, kui rühmitus võttis Afganistani oma kontrolli alla.

Kuna liitlasjõud on riigist lahkunud, peab Euroopa Liit suhtlema Talibaniga kriitilistes küsimustes, nagu seda on ülejäänud eurooplased ja afgaanid, kes soovivad riigist lahkuda. Borrell märkis, et selline suhtlus on ajendatud nõudlusest rahvusvahelise üldsuse poolt.

Borrelli loetletud viis alust keskendusid julgeolekule ja inimõigustele. Üldine seisukoht on järgmine: Taliban ei saa lasta Afganistanil olla terrorismi häll ning põhilisi inimõigusi tuleb riigis austada. Iga Talibani valitsus peab kaasama kõiki riigis esindatud osapooli ning võimaldama inimestele juurdepääsu humanitaarabile. Ja viimaks: taliibid peavad laskma riigist lahkuda nii välismaalastel kui afgaanidel, kes seda vähegi teha soovivad.

Borrell märkis, et erinevate osapoolte võimu kaasamise aspekt võib viia selleni, et Euroopa Liit võib panna Kabulis püsti ühist kohalolekut sümboliseeriva esinduse, ent seda ainult juhul, kui turvatingimused on täidetud. Praegusel hetkel ei viibi Euroopa Liidu diplomaatilist personali Kabulis - kõik lahkusid, kui Taliban asus linna üle võtma. Borrell rõhutas, et võimalik diplomaatiline kohalolek Kabulis ei tähenda Tailbani võimu legitimiseerimist EL-i poolt.

Peking ja Moskva tõrguvad

Koostööd Talibaniga on hakatud reguleerima ka teistel rahvusvahelistel tasanditel. Näiteks leppis ÜRO Julgeolekunõukogu (kus Eesti on üks Afganistani teema eest vastutavaid riike) esmaspäeval kokku resolutsioonis, mille raames reguleeritakse koostööd Talibaniga. Selle dokumendi põhifookus langeb terrorismivastasele võitlusele ja humanitaarabi andmisele.

Peking ja Moskva jäid Julgeolekunõukogus selles küsimuses erapooletuks, kuid lubasid selle resolutsiooni läbi töötada. Erapooletuks jäämine ei anna lääneliitlastele suurt lootust ei Hiina ega Venemaaga laiapindset koostööd Afganistanis oodata.

EL-i välisministrid leppisid täna kokku ka strateegia, mille kohaselt koordineerida koostööd Afganistani ümbritsevate riikidega, kuhu on plaanis majutada enamik Afganistani põgenikke. ÜRO pagulasameti andmetel on Pakistanis ja Iraanis juba registreeritud üle kahe miljoni Afganistani põgeniku - see pole aga mitte pelgalt viimatiste sündmuste teene, vaid 20 aastat kestnud sõja tulemus. Selle protsessi võtab enese kanda Euroopa Liidu välisteenistus, mida juhib Josep Borrell.

Välisminister Liimets: rahu ja stabiilsus Afganistanis on võtmetähtsusega

Välisminister Eva-Maria Liimets osales 2. ja 3. septembril Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) Sloveenias Kranjis, kus käsitleti põhiosas olukorda Afganistanis, aga ka Euroopa Liidu suhteid Hiinaga ning Valgevene tegevust ELi välispiiril. Lisaks kohtus minister India välisministri dr Subrahmanyam Jaishankarigamiga.

„Eesti nagu kõikide inimõigusi väärtustavate riikide jaoks on ülimalt oluline, et Afganistani ühiskondliku arengu ja inimeste heaolu nimel oleks naistel võimalik ühiskonnaelus aktiivselt osaleda, tüdrukutel hariduse omandamist jätkata ning vähemusgruppide õigused oleksid tagatud,“ ütles välisminister Liimets. „Peame tähtsaks vägivalla vältimist, kõigi inimeste turvalisuse tagamist ning humanitaarabi takistusteta jõudmist kõigi seda vajavate elanikeni.“

Eesti on tänavu koos Norraga ÜRO julgeolekunõukogus Afganistani teemajuht, vedades Afganistaniga seotud teemade läbirääkimisi, mis on ÜRO tegevuste jätkamiseks ja Afganistani edasiste arengute mõjutamiseks väga olulised. Koostöö loodava Afganistani valitsusega saab olla rangelt tingimuslik ja sõltub eelkõige Talibani valmisolekust tagada kõigile riigi elanikele inimõigused ja turvaline elukeskkond. Samas on oluline praktiline suhtlus humanitaarabi ligipääsu tagamiseks. Ministrid rõhutasid kohtumisel, et tähtis on toetada Afganistani naaberriike pagulaste vastuvõtmisel ja majutamisel.

Rääkides suhetest Hiinaga, rõhutas minister Liimets Euroopa Liidu ühtsuse ja samameelsete partneritega tehtava koostöö olulisust. „Hiina on oluline globaalne partner kliimamuutuste peatamiseks, kuid kindlasti on raske vaadata mööda Hiina vastuolulisest praktikast inimõiguste vallas – sellele tuleb järjekindlalt tähelepanu juhtida, lähtudes Euroopa Liidu põhimõtetest ja väärtustest,“ ütles välisminister.

Ministrid tõdesid kohtumisel, et Euroopa Liidu liikmesriigid on Valgevene teemal solidaarsed ja toetavad üksteist. Lukašenka režiimi poliitilistel eesmärkidel korraldatud hübriidrünnak ja illegaalne ränne Euroopa Liidu ja NATO välispiiril kujutab selget julgeolekuohtu kogu Euroopale. Tegu ei ole pelgalt Leedu ega Läti probleemiga, mistõttu on Euroopa Liidu jaoks oluline astuda ühiselt vastu Lukašenka režiimi katsetele õõnestada meie julgeolekut, unustamata seejuures Valgevene poliitvange ja laiemat Euroopa Liidu tuge Valgevene kodanikuühiskonnale.

Kohtumisel India välisministri dr Subrahmanyam Jaishankarigamiga väljendas välisminister Eesti toetust Euroopa Liidu ühtse India ja Vaikse ookeani regiooni strateegia ja globaalse ühenduvuse strateegiate loomisele, tuginedes välisasjade nõukogu lõppjäreldustele. India on Euroopa Liidule oluline partner vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna loomisel.

2.–3. septembril Sloveenias Kranjis toimuv Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kaks korda aastas ELi Nõukogu eesistujariigis. Praegu on eesistujaks Sloveenia, järgmise kohtumise korraldab 2022. aasta esimeses pooles Prantsusmaa.