Paneeldiskussioonis osalesid Eesti peaminister Kaja Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas, India endine välisminister Vikas Swarup ja USA Johns Hopkinsi ülikooli dotsent Yascha Mounk.

„Koroonakriisi puhkedes oli kõigil esimeseks instinktiks piirid sulgeda. Aga saime kiiresti aru, et see on meie ühine probleem, millega peame koos tegelema. Peame oma naabritest aru saama, neid kuulama ja mõistma ka nende muresid," sõnas esimesena sõna saanud Kallas.

Mounk tõi oma avasõnavõttu kiirelt sisse Afganistani ja koroonaviiruse teemad. „Kui vaadata, millisel häbiväärsel viisil USA sealt välja tõmbus ja lasi Talibanil väga kiiresti Afghanistani üle võtta, siis kehastab see täpselt arutelu pealkirjas välja toodud mõtte ignoreerimist, et naabri probleemid võivad homme mind ennast ees oodata."

„Kui aga geopoliitiliselt tasandilt liikuda indiviidi omale, siis näeme midagi sarnast. Koroonakriisi puhul šokeeris mind ausalt öeldes see, milline läbikukkumine see kõigil tasanditel oli. Läbi kukkusid nii ametkonnad kui ka ühiskond. Inimestel oli soovimatus maske kanda, isoleeruda ja lasta end vaktsineerida, kuid ka arenenud demokraatiad nurjusid," ütles Mounk.

Schinas tõi välja kolm Euroopa Liidus probleeme tekitavat valdkonda: siseturvalisus, migratsioon ja autonoomia. „Siseturvalisuse valdkonnas peame eurooplastena suutma rohkemat, mitte ainult terrorismiga võideldes, vaid tegema paremat koostööd organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu osas. Peame end nüüd ka uueks ohuallikaks ette valmistama - küberkuritegevuseks. See pole enam tehnikaküsimus, vaid julgeolekumure."

„Olime suvel tunnistajaks USA-s Colonial Pipeline'i juhtumile, ja see maailm jõuab ka meieni - kombinatsioon küberohust, füüsiliselt taristust ja krüpoviirusest. Euroopa puhul näeme seda juhtumas tervishoiusektoris," lausus Schinas.

„Möödunud aastast saadik näeme me migratsiooni puhul uut tüüpi ohtu, uut mustrit. Autoritaarsed riigijuhid, meie naabrid, üritavad inimkannatusi Euroopa kahjustamiseks ära kasutada. Nägime seda Türgi-Kreeka, Hispaania enklaavi Ceuta ja Leedu-Valgevene puhul."

Schinase sõnul näitas Euroopa edukas vaktsineerimiskampaania, et suudame edukad olla ja mitte teistest sõltuda, kui ajame asju intelligentsel viisil üheskoos. „See eduka autonoomia õppetund võiks aidata kaasa olla rohkem autonoomselt intelligentne ka teistes valdkondades."

Swarup alustas oma sõnavõtus Afganistanist. „USA tagasitõmbumine oli räpakas ja kaootiline. Kabuli lennujaama koletu rünnak näitas, et nad ei suutnud isegi oma sõdurite turvalisust tagada." Swarup lisas, et mõistab täiesti, et ameeriklased poleks saanud Afganistani igaveseks ajaks jääda. „Aga miks nad läksid välja ilma erilisi tingimusi seadmata? Isegi relvarahu ei tulnud."


Lennart Meri konverents kestab pühapäevani ja toob Tallinnasse mitmeid mainekaid poliitikuid ja mõtlejaid.