Oravad lubavad Tallinna pensionäridele mõnisada eurot teatri ja spordiklubi jaoks, kuigi suhtelise vaesusega on Harjumaal kõige parem seis

Riigikogu liige ja reformar Ivi Eenmaa käis välja plaani pakkuda pealinna pensionäridele aastas esialgu 200, hiljem ehk lausa 500 eurot, mille eest saaks käia näiteks teatris, ujulas või tellida hoopis ajalehti.

Kuna kohalikud valimised on ukse ees, käivad pealinnaga seotud poliitikud välja mõtteid, kuidas Tallinna inimeste elu parandada. Reformierakondlane Ivi Eenmaa käis ühismeedias välja aktiivsuskonto, millele kantud raha eest saaksid pealinna penSionärid käia kultuuriüritustel või teha hoopis sporti.

“Aktiivsuskonto A+, 200 lisaeurot, millega saad käia kultuuriüritustel, ujulas või tellida kasvõi Eesti ajakirjandust, et eluga kursis olla,” kirjutas Eenmaa Facebookis.

“See tõi meid mõttele, et arvestades, et aktiivsuskonto maksumus Tallinnas oleks ca 19 miljonit eurot, siis pealinn võiks võtta kohe koalitsioone tehes pikema sihi? Aastast 2022 aktiivsuskonto A+ 200 eurot võiks olla algus. Näiteks nelja või viie aastaga võiks tänane toetus pensionäridele kasvada 500 euroni aastas,” kirjutas ta veel.

Tervemalt elatud aastad

Seda lubadust jagasid oravad juba mullu, just Tallinna pensionäride elu edendamisest kõnelevad reformarid ka oma veebilehel. Ometi on Harjumaal suhtelise vaesusega seis kõige parem.

Reformierakonna Tallinna ringkonna juht Kristen Michal selgitas, et ta on suhelnud aktiivsuskontost poliitikutega üle riigi. "Kusjuures mitte ainult reformierakondlastega, erinevaid sõnumeid on lubanud ka teised anda," märkis ta. Michal tõi välja, et erinevatel omavalitsustel ongi erinevad probleemid, kuid keegi peab heade ideede puhul eeskuju näitama.

"Tervisekriisis on saanud meie idee vajalikkus kinnitust. Sellise toetusega saaksid inimesed elada kauem sotsiaalselt ja tervemalt. Teiseks, kui vaadata, mis sektorid pihta said, siis Tallinnas, kus luuakse pool SKPst, on saanud just vaba ajaga seotud sektorid pihta. Seega läheks see raha tagasi ringlusesse," kõneles ta.

Michal lisas, et keegi peab idee välja käima, et teised omavalitsused saaksid järgi tulla.

Statistikaameti andmetel elab 41 protsenti 65-aastaseid ja eakamaid suhtelises vaesuses. Lisaks toob statistikaamet välja, et suhtelist vaesust esines 2019. aastal Tallinnas kõikide inimeste seas 16,7 protsenti, Harjumaal oli see näitaja 15,7 protsenti. Kõikides teistes maakondades elab rohkem inimesi suhtelises vaesuses, näiteks Valgamaal olid toona 30,3 protsenti inimestest suhtelises vaesuses.