Kuidas aru saada, et maja vajab tõstmist?

„Üks klient ütles nii: kui kass lõi kodus käpaga palli toa teise nurka ja ootas, kuni see tagasi veereb, siis ma sain aru, et asjad on viltu,” räägib Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.

Sellises viltuses olukorras tulebki appi Uretek, mis tegeleb majade tõstmisega. Paljud nii vanad kui ka uued ehitised, majad, sillad ja teed kipuvad vajuma.

Üks kõige tõhusamaid viise ehitist suuremate kahjustuste eest kaitsta on see stabiliseerida ja endisesse seisundisse tagasi tõsta. Uretek kasutab selleks keskkonnasõbralikke geopolümeervaikusid, mis sobivad väga erinevatesse pinnastesse.

Kuidas aga aru saada, et näiteks sinu eramu vajab tõstmist?

Esimesi märke näevad elanikud ilmselt ise, nagu oli ka artikli alguses kirjeldatud juhtumi puhul kassiga. „Levinud põhjus põrandate vajumisele on see, et ehitaja ei tihenda põrandaid korralikult ära. Kui põranda all kasutatakse ehitamisel märga liiva, siis kütteperioodiga kuivab liiv ära, selle ruumala väheneb ja see vajub ära,” selgitab Reiner-Latõšev.

Samamoodi võib tema sõnul põrandate vajumist põhjustada lihtne toruleke. Kui torustikust lekib vett, siis viib see peenosiseid ära ja see aitab jälle vajumisele kaasa.

Laiemad põhjused, miks eramud vajuma kipuvad, tekivad juba maja ehitamise ajal. Kui ehituskohas pole tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid, siis võib juhtuda, et maja ehitatakse nõrgale alusele.

See võib ilmneda ka näiteks siis, kui vajub lausa maja vundament. Sellele võib kaasa aidata isegi puudulik drenaaž. „Meil oli üks selline juhtum, kus majal sisuliselt ei olnud drenaaži. Nii valguski vihmavesi vundamendi alla ja viis peenosise ära.”

Miks vajumine eramajale kahjulik on?

Kui maja vajub, võib sellest rõõmu tunda ainult palliga mängiv kass. Elanike ja majaomaniku jaoks on see ohumärk. Kui sellele reageerimata jätta, võivad kahjud olla suured.

„Kui põrandad ära vajuvad, siis võivad sellel olla alguses kergemad ja pärast tõsisemad tagajärjed. Põrandaküttega majas vajuvad lihtsalt küttetorud põrandapinnast kaugemale ja soojendamiseks kulub nii rohkem energiat. Üks klient näitas otse: kui enne oli põrandakütte regulaator 1/4 peal, siis pärast vajumist pidi ta maja soojaks saamiseks kütte täisvõimsusele panema,” räägib Reiner-Latõšev.

Ent kui vajumine ületab juba nelja sentimeetrit, võib see ka põrandakütte torustiku lihtsalt puruks teha, hoiatab ta. „Vesikütte puhul on tulemuseks väike purskkaev.”

Kui mõni näeb lihtsama lahendusena seda, et ära vajunud põrandapind jälle betooniga üle valada, siis ei pruugi see tark tegu olla. Esiteks ei saa hoonet betooni kuivamise ajal kasutada. Teiseks kujutab värske betoon jälle uut raskust pehmel pinnasel ja vajumine võib jätkuda.

Ureteki lahendus, millega justkui „süstitakse” pinnasesse geopolümeervaike, peatab vajumise lõplikult ja taastab endise olukorra. „Mitmesajast objektist, kus me oleme töötanud, oleme pidanud ainult paarile tagasi minema,” loetleb Reiner-Latõšev ühe käe sõrmedel. Nendel puhkudel oli maja tõesti väga pehmele pinnasele ehitatud.

Samas on pererahval Ureteki abi ka mugav vastu võtta, sest selle ajaks ei pea majast välja kolima.

Standardtingimustes annab Uretek tehtud töödele 2-aastase garantii ja pinnasesse süstitava materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamise eksperiment, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,” lubab Reiner-Latõšev.

Kui tunned, et eelnev kõnetas sind ja probleem on tuttav, siis küsi tasuta konsultatsiooni oma hoone seisundi hindamise kohta.

www.uretek.ee