Zelenskõi ütles enne kohtumist, et prioriteediks on julgeolekuküsimused, eeskätt Donbass, Krimmi okupeerimine, olukord Musta ja Aasovi mere regioonis ning energiajulgeolek. Sissejuhatavates kommentaarides tänas Zelenskõi USA-d senise toetuse eest. “Maailma ja USA jaoks keerulisel ajal olete meie jaoks ikkagi aega leidnud ja me täname selle eest,” ütles Zelenskõi.

Biden ütles, et USA plaanib Ukraina toetamist jätkata. “USA toetab kindlalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust Vene agressiooni vastu, samuti Ukraina euroatlantilisi püüdlusi,” märkis Biden,
Enne kohtumist teatas Valge Maja Kongressile, et soovib anda Ukrainale uue sõjalise abipaketi 60 miljoni dollari väärtuses. Pärast kohtumist ütles Zelenskõi meediale, et loodab Bidenit edaspidi ka Kiievis kohata.

Kohtumise järel tehtud ühisavalduses kinnitasid presidendid muu hulgas valmisolekut Vene agressioonile vastu seista ja tugevdada sõjalist ja teaduskoostööd. “USA toetab Ukraina õigust oma tulevase välispoliitika üle ise ja välissurveta otsustada,” öeldakse avalduses. “See puudutab ka Ukraina püüdlusi NATO-ga liitumiseks.” Ukraina lubab omalt poolt jätkata kohtu- ja majandusreformiga ja kaitsta inimõiguseid.

Avalduses kinnitatakse, et nii USA kui Ukraina on endiselt Nord Stream 2 vastu ja peavad seda Euroopa energiajulgeolekule ohtlikuks. Varem on Biden öelnud, et ei plaani torujuhtmega seotud Euroopa firmadele juriidilisi takistusi teha. “USA kavatseb jätkata meetmete rakendamist, et säilitada Ukraina roll transiitriigina ja varustuskindlus ning takistada Kremlil energeetikat geopoliitilise relvana kasutamast,” öeldakse avalduses siiski. Konkreetsematest sammudest mainitakse siiski vaid seda, et Biden nimetas hiljuti ametisse energiajulgeoleku nõuniku. “USA ja Ukraina valitsused toetavad jõupingutusi Ukraina gaasitarnete mitmekesistamiseks,” lisatakse avalduses.