Konkreetsemalt puudutab süüdistus ministri 2016. aasta otsust, et asüülitaotlejatest abikaasad tuleb üksteisest lahutada, kui vähemalt üks abikaasadest on alaealine. Otseselt jõudis korraldus puudutada 23 peret, kuni ministeerium käsu tagasi võttis. Üks kaebajatest oli tollal 17-aastane süürlanna ja tema 26-aastane abikaasa, keda hoiti nelja kuu vältel lahus, kuigi naine oli rase.
Inimõiguste ombudsman ja asja uurimiseks moodustatud erikomisjon leidsid hiljem, et abikaasade lahutamine läheb vastuollu Taani seadusega. Reeglite järgi oleks iga juhtumit tulnud eraldi käsitleda ja asjassepuutuvate inimestega konsulteerida, ent seda ei tehtud. Minister lahkus ametist 2019. aastal ja jäi tööle parlamenti.
Pärast seda, kui prokuratuur kinnitas seaduserikkumist, otsustas Taani parlament tänavu võtta Støjbergilt saadikupuutumatuse ja saata ta ülemkohtu ette. Otsuse poolt hääletasid ka paljud eksministri parteikaaslased liberaalsest erakonnast. Støjberg astus partei aseesimehe kohalt tagasi ja lahkus parteist, kuid leiab, et pole midagi valesti teinud.
Ministri sõnul oli otsuse eesmärk alaealiste ja noorte neidude kaitsmine. “Minu poliitiline soov oli siis ja on ka tulevikus, et Taani asüülikeskustes ei peaks lapspruudid elama vanemate abikaasade seltsis,” ütles Støjberg. Debati tõttu võttis Taani parlament 2017. aastal vastu seaduse, mis keelab alla 18-aastaste abielu ja ei tunnusta välismaal sõlmitud alaealiste abielusid. Seadus lubab erandeid olukorras, kus paar suudab esitada abieluks "mõjuva põhjuse".
Ministri ametialaste otsuste eest kohtu alla andmine on Taanis haruldane. Enamasti on kohtuasjad lõppenud õigeksmõistva otsusega. 1995. aastal mõisteti tingimisi vangi justiitsminister Erik Ninn-Hansen, keda süüdistati samuti pagulasperede lahutamises. Ülemkohtu otsust pole võimalik edasi kaevata.
