Mereprügi on palju räägitud kasvav probleem kogu maailmas. Igal aastal jõuab maailmamerre keskmiselt kümme miljonit tonni prügi, millest enamus on plast. Läänemere kõige prügistatum mereala on Soome laht.

Mölderi sõnul on merede plastireostusest saanud vaikselt meie uus kriis. „Meres olevat prügi, eriti mikro- ja nanoosakesi sealt kätte ei saa - seega tuleb keskenduda sellele, kuidas edaspidi prügi merrejõudmist takistada. Mereprügi ohustab elusorganisme, kahjustab kooslusi ning jõuab lõpuks ka meie toidulauale. Sellega toimetulekuks vajame kõiki valdkondi hõlmavat üleilmset plaani. Toimetame ju aastaid igaüks ise, kuid kõik need toimetused tuleb siduda ühtsesse, ühiste eesmärkide ja tegevustega süsteemi,“ märkis minister.

Ka meie rannikult võib endiselt leida prügi, kuigi Eesti inimesed on keskmisest keskkonnateadlikumad ning jäätmekäitlus maismaal on korraldatud. Eestil on üks pikemaid rannajooni terves Euroopas ning ministri sõnul peab rannikuala puhtus olema meie eesmärk, sest prügi koht ei ole meres.

Ülemaailmset mereprügi lepet valmistab ette ÜRO Keskkonnaassamblee (UNEA) ning tänane konverents ongi korraldatud selleks, et pidada maha UNEA teisele osale eelnev mitteametlik arutelu ja seisukohtade vahetus.