Herem juhtis tähelepanu, et kaitseväelaste töö toimub paljuski rühmades ja lähikontaktis. "Meil on üksused, mis magavad samades kasarmutes – see puudutab nii ajateenijaid kui ka näiteks Scoutspataljoni," ütles kindralleitnant.

"Meil on vähe ameteid, mida saab distantsilt pidada," lisas Herem. Ta lisas: "Meil on vaja salajasi nõupidamisi, kodudes pole selleks sobivaid võrke." Kaitseväe juhataja ütles ka, et ei meedikud ega kokad saaks ohutult oma tööd teha, kui nad oleks nakkusohtlikud.

Heremi sõnul on riskid väga suured ning et välistada väga suurt töökoormust, tuleb kaitseväelastel end kaitsepookida. "Piirangute kehtestamise asemel, näiteks selliste, mille tõttu ajateenijad ei saa nii tihti linnaloale, on targem vaktsineerida," põhjendas ta.

Valik on lihtne

Kindralleitnant jätkas võimalike probleemide loetlemist: "Järgmine teema on liitlased. Oleme välismissioonil käies kogu aeg vaktsineerinud näiteks tüüfuse ja teiste haiguste vastu. Teenistus Pariisis, Brüsselis, Londonis – see poleks võimalik, me poleks oodatud. Me ei saaks teha kooslööd ka kohapealsete liitlastega nii, nagu oleme harjunud."

Mis saab pärast 13. septembrit, mil kukub koroonapassi või selle puudumise õigustuse esitamise tähtaeg paljudele vaktsineerimata kaitseväelastele? "Me hakkame täpsustama, miks inimene ei ole tõendit esitanud, miks ta ei ole käsku täitnud. Siis anname hoiatuse ja uue aja."

Herem kinnitas, et sealt edasi läheb asi karmiks: "Tõepoolest, kui inimene lihtsalt ei vaktsineeri ennast, ja meie juures ei saa vaktsineerimata töötada, siis peame paljudega lepingu lõpetama. Ükskõik, kas töölepingu või teenistuslepingu."

Kas see tähendab, et vaktsineerimine on käsk? "Ma ei saa käskida kedagi, kes ei taha vaktsineerida, aga need, tahavad kaitseväes edasi teenida, peavad seda tegema. Kes ei taha, saavad valida teise eluala."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid