Eestis on presidenti valitud järjepidevalt alates 1992. aastast. Siis toimus see teisiti, esialgu anti valik rahvahääletusele, kuid kuna ükski kandidaat ei saanud enamust koguhäältest, läks valimine edasi riigikokku.
1996. aastast on kehtinud süsteem, mis on käibel praegugi. Presidendikandidaat peab riigikogus saama kaks kolmandikku häältest. Kui see kolmel hääletusvoorul ei õnnestu, antakse otsustusõigus valimiskogule edasi.
Nii 1996., 2001. kui ka 2006. aastal läksid presidendivalimised valimiskoguni. 2011. aastal õnnestus president valida riigikogu esimeses voorus.
2016. aastal jõudsid presidendikandidaadid ka valimiskokku, ent valituks ei osutunud keegi. Seega alustati uue kandidaadi Kersti Kaljulaiuga, kes osutus riigikogus valituks.
Seega, kui Alar Karis peaks täna teises või kolmandas voorus saama valituks, teeks ta sellega ajalugu.
