Vene meedias ei ole Karisest palju juttu olnud, ent esimest korda äratas ta seal suuremat tähelepanu siis, kui Tartu ülikool tegi Karise rektoriks oleku ajal dalai-laamast audoktori. Teiste seas korjasid teema üles Lenta ja RIA Novosti, kellest viimane kirjutas sellest, kuidas Shanghaisse reisima pidanud Karisele keelduti Hiina viisa andmisest.
Mullu mais kirjutas portaal Seldon sellest, kuidas Tartu ülikoolil oli oluline osa rõugete kaotamises. Teema tõstatus toona veel algusfaasis olnud COVID-19 pandeemia kontekstis. Refereeritakse siis juba ERMi direktori ametit pidanud Alar Karise kirjatööd seoses muuhulgas Raadi mõisas laste peal vanemate teadmata tehtud katsetega.
2017. aastal sai toonane riigikontrolör Karis sõna portaalis Gazeta.ru, kus tuli juttu Euroopa Liidu toetuste vähenemisest Eestile. Seal ütles tänane presidendikandidaat, et majandusreformidega tuleb edasi minna. Portaal pidas vajalikuks panna loole pealkiri: "Lõpp on lähedal, Euroopa on Balti riikide toetamisest väsinud." Samas on olnud alati teada, et riigi jõukuse kasvades eurotoetused vähenevadki ja nii kõigi EL riikide puhul.
Viimastel nädalatel on tulnud jutuks ka Karise võimalik riigipeaks saamine. Näiteks on teinud uudisteagentuur Regnum sellest neutraalse teate, ent on ka hinnangulisemat kajastust. Uudise üles korjanud portaal Rambler on pannud oma nupu pealkirjaks: "Eesti meedia survestab parteisid presidendi esimeses voorus ära valima."
