„Järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu ei ole olnud võimalik Kabulist rohkem kedagi evakueerida,” ütles välisminister. „Arvestades terrorirünnakut lennujaamas, on ilmselgelt mõistlik inimestel hetkel lennujaama minekust hoiduda. Edasised plaanid ja tegevused sõltuvad julgeolekuolukorrast.”

Valitsus tegi 19. augustil istungil otsuse kuni 30 inimese Afganistanist Eestisse vastuvõtmiseks, kelle hulgas on nii meie vabaühenduste koostööpartnerid kui ka nende pereliikmed. Samuti 5 EL ja 5 NATO-ga koostööd teinud Afganistani kodanikku ja nende pereliiget.

„Me aitame neid, kes on aidanud meid,” ütles Liimets. „Me täidame oma moraalse kohuse, sest aitame inimesi, kellega Eestil on olnud pikaajaline koostöö: nad on edendanud naiste õigusi, tütarlaste haridust ja tervishoiu valdkonda Afganistanis.”

Liimetsa sõnul on evakuatsioonioperatsioon on olnud äärmiselt keeruline. See eeldas ministri sõnul päevi kestnud ööpäevaringset paralleelselt ja sünkroonis toimuvat koordinatsiooni mitmete liitlaste, ministeeriumi peamaja, paljude saatkondade, abi vajavate afgaanide ja Kabuli lennuväljal vahetult töötavate inimestega. „Esialgu Kabuli jäänud Eestiga koostööd teinud Afganistani kodanikud on meile kinnitanud, et nad on ohutus kohas ega ole terrorirünnakutes viga saanud,” lisas ta.

Välisministeerium jätkab EL-i ja NATO heaks töötanud inimeste abistamisega. Praeguseks on nad liitlastega koostöös jõudnud migratsioonikeskustesse, ministeeriumi kohus on nad sealt Eestisse toimetada. „Kuid see võtab veel aega ega juhtu lähiajal,” tähendas Liimets.

Liimets lisas, et jätkatakse tööd selle nimel, et nii EL-is kui ÜRO-s teeks rahvusvaheline kogukond maksimaalse pingutuse Afganistanile humanitaarabi andmisel ja survestaks ka uut võimu olema mõõdukam.