Kirikutele uued piirangud ei kehti. Riigikantselei selgitab, miks
(86)
Eilsest kehtima hakanud piirangute seletuskirjas seisab, et rakendatavates meetmetes tehakse erandeid üksikutel juhtudel, näiteks avalikele jumalateenistustele, kus on võimalik osaleda ilma COVID-tõendita. Kirikud saavad erandi ühes kaubanduspindade, "teenuste osutamise" ja julgeolekut puudutavate tegevustega.
Kehtima jäävad avalikele jumalateenistustele ja teistele avalikele usulistele talitustele kehtestatud tingimused. Nende tegevust täiendavalt ei piirata võrreldes kehtiva korraldusega. Sisetingimustes avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut või on tagatud kuni 50% täituvus ning täidetud on hajutatuse, desinfitseerimise võimaluse ja maski kandmisega seotud nõuded.
Delfi pöördus riigikantselei poole ning Kateriin Pajumägi valitsuse kommunikatsioonibüroost selgitas asja nõnda:
"Jumalateenistustele ja avalikele usulistele talitustele kehtestati maskikandmise kohustus juba varasemalt, korraldusega, mis jõustus 9. augustil. Kirikutesse sisenejatelt dokumente ei küsita, nii nagu ei tehta seda ühistranspordis, poodides, postkontorites ega mujal avalikes ruumides, kuhu ligipääs on kõigile vaba. Samas tuleb siseruumides jälgida hajutatuse nõuet ning seepärast kehtib jumalateenistustele nõue, et sellest ei võtaks osa üle 50 inimese või et täidetud ei oleks üle poole kirikuruumist. Olukorras, kui inimesi koguneb jumalateenistusele rohkem, peab teenistuse korraldaja kontrollima osalejatelt COVID tõendit. Loogika seisneb selles, et rahvarohkes suletud ruumis on koroonaviiruse leviku oht suur.
Avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste erinevus teistest avalikest üritustest on, et olemuslikult on tegemist usuvabaduse realiseerimisega põhiseaduse (§ 40) alusel. See paragrahv sätestab igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning vabaduse kuuluda kirikutesse ja usuühendustesse. Samuti sätestab see, et igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
