USA kaastöölisest noor afgaan Kabulis: ma pole suutnud magada kolm ööd järjest, kuna üritan meeleheitlikult leida lahendust riigist lahkumiseks

Valy on elanud kõik oma 24 aastat Afganistanis. Samaviisi ülejäänudki tema pereliikmed. Sündinud on ta Kabulis, riigi pealinnas, kus paikneb redus ka praegu. End hiljuti üüritud korteris peites valdab teda peamiselt ärevus, hirm, ebakindlus. Ja seda kõike seetõttu, et otsustas teha teatud osa jaoks sealsest ühiskonnast saatusliku karjäärivaliku: töötada USA saatkonna heaks.

“Ma ei suuda isegi rääkida normaalselt. Pole suutnud magada kolm ööd järjest, kuna üritan meeleheitlikult leida lahendust, saamaks siit riigist välja. Ootan endiselt e-maili, mis tagaks evakuatsiooni. Vennas, palun aita mind.”

Säärased on sõnad, mis said äreva häälega üle huulte paotatud ühe noore afgaani Valy poolt. Eluperiood, mis heaolust nõretavas läänes veedetakse peamiselt veerandelukriisi vaagides, möödub 24-aastase noormehe jaoks ääretus ebakindluses. Kas õnn naeratab ja saan oma perega taaskord turvatunnet kogeda? Või jään ripakile ning kaotan halvimal juhul oma elu?