VIDEO ja BLOGI | Lääneriigid teevad pärast verist terrorirünnakut Kabuli lennuväljal viimaseid evakueerimispingutusi
(467)Afganistani pealinna Kabuli lennujaama lähedal kärgatas neljapäeva õhtul mitu pommiplahvatust, milles hukkus ja sai vigastada suur hulk inimesi, nende seas lapsi. USA president Joe Biden tõotas, et maksab terroristidele verise rünnaku eest kätte.
Plahvatustes Kabuli lennuväljal arvatakse olevat hukkunud vähemalt 90 inimest ja vigastatuid on üle 150.
Taliban teatas, et vähemalt 28 hukkunud afgaani olid Talibani liikmed.
Tsiviilisikute evakueerimist on pärast rünnakuid kiirendatud, teatas Lääne julgeolekuametnik Reutersile. Lennukid tõusevad õhku regulaarselt.
USA president Joe Biden lubas ründajatele kättemaksu.
USA hoiatas uute võimalike rünnakute eest. Ollakse valvel võimalike raketirünnakute ja sõidukipommide suhtes.
Võimsad plahvatused toimusid Eesti aja järgi kella 16.30 ajal lennujaama väravas ja selle lähedal. Juhtunu ajal ootas neis paikades evakuatsioonilendudele pääsemist umbes 2000 inimest, sh kümneid välisriikide kodanikke.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby teatas, et Kabuli lennujaama Abbey väravas ja selle kõrval asuva Baroni hotelli vastas toimunud plahvatused olid "komplekse rünnaku tulemus".
Veresaunas sai surma vähemalt 13 USA sõjaväelast ja kümneid tsiviilelanikke, viga sadu. Teadete kohaselt järgnes plahvatustele ka tulevahetus ning puhkes paanika.
Õhtutundidel võttis rünnaku eest vastutuse Islamiriigi Afganistani haru (ISIS-K/ISKP).
USA president Joe Biden lubas ööl vastu reedet peetud kõnes, et USA maksab rünnaku ja kaotatud elude eest terroristidele kätte.
"Need, kes selle rünnaku ellu viisid - ja ka need, kes soovivad meile halba - teadke seda: me ei andesta. Me ei unusta. Me otsime teid üles ja te maksate selle eest," tõotas Biden ja kinnitas: "Me ründame ISIS-K juhtkonda. Teeme seda meie valitud hetkel. Need ISISe terroristid ei võida."
"Jill (esileedi) ja mina oleme täna murtud südamega. Oleme samavõrd vihased kui murtud südamega," tunnistas riigipea.
"Ameerika sõdurid andsid oma elud. Nad olid kangelased. Kangelased, kes olid isetus missioonis, mille eesmärk oli päästa teisi," märkis Biden.
USA riigipea sõnul ei kavatse ameeriklased juhtunust heituda ja jätkavad evakuatsioonilendude korraldamist. "Me päästame ameeriklased, kes seal on. Päästame afgaani liitlased. Me ei ole heidutatud," kinnitas Biden.
Ta tunnistas siiski, et kuigi afgaane üritatakse aidata, siis "kõiki inimesi pole võimalik välja saada". "Mitte üheski konfliktis pole võimalik garanteerida, et kõik soovijad saaksid riigist välja," nentis riigipea.
Olukord Kabulis on samal ajal aga jätkuvalt ohtlik. USA keskväejuhatuse ülem kindral Kenneth McKenzie tunnistas, et islamiriigi haru rünnakud saavad eeldatavasti jätku. USA meedia teatel kardavad võimud luureandmetele tuginedes, et Kabuli lennujaamas võib lähiajal aset leida veel enesetapurünnakuid.
Terrorirünnakut Kabuli lennujaamale oli karta
Juba neljapäeva hommikul teatasid mitme riigi esindajad, et Kabuli lennuväljal on suur terrorirünnaku oht, ning hoiatasid oma kodanikke, et nad sinna ei läheks. Hoiatused andsid oma kodanikele Austraalia, USA ja Suurbritannia.
Lennujaama juures olijatel soovitati juba varem viivitamatult lahkuda.
„On kestev ja väga suur terroristliku rünnaku oht,” teatas Austraalia välisminister Marise Payne neljapäeva hommikul. USA välisministeerium oli enne seda hoiatanud Kabuli lennuvälja kolme värava juures ootajaid, et nad viivitamatult lahkuksid. Suurbritannia andis samasuguse soovituse, paludes inimestel liikuda ohutusse kohta ja oodata edasisi nõuandeid. Suurbritannia välisministeerium märkis, et julgeolekuolukord Afganistanis on pidevalt muutuv ning on kestev ja suur terrorirünnaku oht.
Ükski neist riikidest täpsemat informatsiooni aga ohu kohta ei andnud.
Vastutajaks Talibani äärmuslikum verivaenlane
Juba varem sel nädalal teatati, et Kabuli on imbunud niinimetatud Khorasani Provintsi Islamiriik (ISIS-K, edaspidi ISKP).
Kellega on tegemist?
Islamiriik tegutseb Afganistanis Khorasani Provintsi Islamiriigi nime all. Khorasan on ajalooline piirkond, mis hõlmab tänapäeva Iraani, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistani osi.
ISKP kuulutati välja 2015. aasta jaanuaris ning see koosneb teadete kohaselt peamiselt Pakistani ja Afganistani Talibani endistest liikmetest.
ISKP on palju äärmuslikum kui Afganistani Taliban ja nad on omavahel verivaenlased. ISKP peab taliibe usutaganejateks, mis muudab nende tapmise ISKP islamiõiguse tõlgenduse järgi seaduslikuks.
ISKP mõistis hukka 2020. aasta 29. veebruari rahukokkuleppe USA ja Talibani vahel ning lubas edasi võidelda. Ühtlasi on ISKP hukka mõistnud Afganistani ülevõtmise Talibani poolt ja on väitnud, et USA andis riigi Talibanile üle salakokkuleppe alusel.
2019. aasta lõpus sai ISKP suuri sõjalisi kaotusi ja 2020. aasta aprillis peeti kinni selle kõrgeid juhte.
Pärast seda on ISKP aga vastulööke andnud ning võtnud vastutuse hulga rünnakute eest vägivallalaines Talibani ja Afganistani valitsuse rahuläbirääkimiste ajal.
ISKP on olnud kõige aktiivsem Afganistani idaprovintsis Nangarharandis ja pealinnas Kabulis, aga on võtnud vastutuse ka rünnakute eest Kunari, Jowzjani, Paktia, Kunduzi ja Herati provintsides.
ISKP sihikul on olnud Afganistani julgeolekujõud, poliitikud ja ministeeriumid, Taliban, usuvähemused, sealhulgas šiiidid ja sikhid, USA ja NATO väed ning rahvusvahelised organisatsioonid.
