„Mitu aastat tagasi informeeris BIS-i kõrge ametnik mind, et Koudelka andis käsu minu lähikondlaste ja seega ka minu pealtkuulamiseks,” ütles Zeman ja lisas, et palus peaminister Andrej Babišil pealtkuulamine lõpetada.

„Hiljem sain ma sügavalt BIS-i seest teada, et pealtkuulamine jätkus... Seega pöördusin ma peaministri poole, et ta (Koudelka - toim) ametist vabastataks. Salateenistuse ülem ei saa ilma tõenditeta praktiliselt iga kodanikku, keda soovib, pealt kuulata. See on ainult üks põhjus, miks ma usun, et Koudelka ei ole selle töö jaoks õige mees,” lausus Zeman, rõhutades, et algselt ei kavatsenud ta sellest asjast enne oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi avalikult rääkida tingimusel, et Koudelka vabastatakse ametist 15. augustiks.

Zemani jutt oli mõeldud selgituseks, miks ta nõudis Koudelka vallandamist. Teadete kohaselt seadis Zeman Koudelka vallandamise tingimuseks oma toetusele Babišile oktoobrikuistel parlamendivalimistel.

See teema on valimiste eel vägagi intrigeeriv, sest BIS-i (Bezpečnostní Informační Služba – Julgeolekuinformatsiooni Teenistus) roll oli väga oluline Venemaa salateenistuse seotuse paljastamisel Vrbětice laskemoonalao plahvatusega, mis viis rea vastastikuste diplomaatide väljasaatmisteni ja hävitas väidetavalt Venemaa luurevõrgustiku Prahas.

Moskvaga tihedaid sidemeid omava ja Kremli-vastaste sanktsioonide vastu oleva Zemani sekkumist on peetud kättemaksuks tema Venemaa-sõbraliku poliitika kokkuvarisemise eest. Zeman on avalikult kahelnud Venemaa seotuses laskemoonalao plahvatustega.

Opositsioonierakonnad ja väidetavalt lääneliitlased õhutasid Babišit Zemanit eirama ja nimetama Koudelka uueks ametiajaks BIS-i ülemaks. Babiš jättis Koudelka lõpuks ametisse, kuni pärast valimisi nimetab uue vastuluure juhi uus valitsus.

Babiš on eitanud Zemani versiooni sündmustest ja väitnud, et temal ei ole volitusi teha otsuseid kellegi pealtkuulamise kohta.

„Ei valitsusel ega peaministril ole volitusi pealtkuulamise lubamiseks või lõpetamiseks. Ja loomulikult ei ole mul informatsiooni selle kohta, keda BIS või politsei pealt kuulavad. Nii palju, kui mina tean, annavad kõigiks pealtkuulamisteks loa kohtud. Ma olen põhimõtteliselt selle vastu, et ma uuriksin kunagi, keda meie teenistused pealt kuulavad,” ütles Babiš Tšehhi uudisteagentuurile ČTK.

Zemani väited on tagasi lükanud ka BIS.

Tšehhi parlamendi BIS-i järelevalvekomitee esimees Pavel Bělobrádek kutsus 26. augustiks kokku komitee istungi Zemani väidete arutamiseks.

Zemani tippnõunikul Martin Nejedlýl on lähedased sidemed Venemaaga, Zemani kampaaniarahastus on olnud segane ning opositsioonierakonnad ja ajakirjanikud on ammu väitnud, et see võimaldab Kremlil presidenti liigselt mõjutada. Nejedlý ei ole saanud ligipääsu riigisaladusele, Zeman ise aga küll.

2020. aastal andis Zeman BIS-ile ülesande koostada talle ettekanne Tšehhis töötavate Vene luuretöötajate ja Venemaa heaks töötavate tšehhide kohta, sealhulgas selle kohta, millist informatsiooni edastatakse ja milline see koostöö välja näeb. BIS keeldus seda ülesannet täitmast ja lekitas selle, mis tekitas skandaali ja opositsioon nõudis Zemani tagandamist.