Balti riikide ja Poola presidendid tegid ühisavalduse Valgevene teemal: töötame lisasanktsioonide nimel

Eesti initsiatiivil kohtusid täna Kiievis kolme Balti riigi ja Poola presidendid, et arutada olukorda Valgevene ja Euroopa Liidu piiril ning inimõiguste rikkumisi Valgevenes. President Kersti Kaljulaid, Läti president Egils Levits, Leedu president Gitanas Nausėda ja Poola president Andrzej Duda tegid kohtumise lõpul ühise avalduse Valgevene teemadel, milles rõhutasid, et Valgevene Vabariigi tuleviku kujundamisel tuleb eelkõige lähtuda Valgevene rahva tahtest.

„Aasta tagasi, augustis 2020 lootsid Valgevene kodanikud, et neil on õigus otsustada oma riigi tuleviku üle vabadel valimistel. Valgevene ametivõimud ei kuulanud neid. Riigi lähiajaloos ennenägematul rahumeelsel rahvaliikumisel osalejaid on karistatud vangistuse, pagenduse või vaigistamisega. Lootus on asendunud hirmu ja kasvavate repressioonidega. Me väljendame solidaarsust kõikide Valgevene inimestega, kelle õigusi on nende kodumaal piiratud,“ seisab avalduses.

Riigipead lisasid, et alates juunist oleme seisnud silmitsi hübriidrünnakutega Euroopa Liidu ja NATO idapiiril.

„Haavatavaid kolmandate riikide kodanikke kasutatakse ära Valgevenest ebaseaduslike piiriületuste korraldamiseks. See ei ole rändekriis, vaid Aljaksandr Lukašenka režiimi korraldatud poliitiline hübriidoperatsioon, et juhtida tähelepanu kõrvale režiimi üha sagenevatelt inim- ja kodanikuõiguste rikkumistelt. Me mõistame selle vastuvõetamatu käitumise hukka. Asjatu surve ja hoolimatud teod ei muuda meie kokku lepitud poliitikat Valgevene kriisi suhtes,“ seisab avalduses.

Riigipead rõhutasid, et nende riigid toetavad aktiivselt kõiki rahvusvahelisi algatusi, mille eesmärk on tegeleda karistamatusega Valgevenes, lisades et: „Kooskõlas Helsingi lõppaktiga tuleb Valgevene inimestele anda vabadus valida enda demokraatlik tulevik. Ainus võimalus poliitilise kriisi lõpetamiseks on kaasav riiklik dialoog, mis viib vabade ja ausate valimisteni.“

Avalduse täistekst:

Eesti, Läti, Leedu ja Poola presidentide ühisavaldus Valgevene kohta

23. august 2021, Kiiev

Aasta tagasi, augustis 2020 lootsid Valgevene kodanikud, et neil on õigus otsustada oma riigi tuleviku üle vabadel valimistel. Valgevene ametivõimud ei kuulanud neid. Riigi lähiajaloos ennenägematul rahumeelsel rahvaliikumisel osalejaid on karistatud vangistuse, pagenduse või vaigistamisega. Lootus on asendunud hirmu ja kasvavate repressioonidega. Me väljendame solidaarsust kõikide Valgevene inimestega, kelle õigusi on nende kodumaal piiratud.

Me jälgime üha kasvava murega välismaal viibivate Valgevene kodanike õiguste rikkumisi. Ryanairi lennu 4978 maanduma sundimine oli riiklik kaaperdamine ja enneolematu rahvusvahelise õiguse rikkumine, mis ei ole vastuvõetav.

Alates juunist oleme seisnud silmitsi hübriidrünnakutega Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. Haavatavaid kolmandate riikide kodanikke kasutatakse ära Valgevenest ebaseaduslike piiriületuste korraldamiseks. See ei ole rändekriis, vaid Aljaksandr Lukašenka režiimi korraldatud poliitiline hübriidoperatsioon, et juhtida tähelepanu kõrvale režiimi üha sagenevatelt inim- ja kodanikuõiguste rikkumistelt. Me mõistame selle vastuvõetamatu käitumise hukka. Asjatu surve ja hoolimatud teod ei muuda meie kokku lepitud poliitikat Valgevene kriisi suhtes.

Me hindame oma ELi partnerite ja NATO liitlaste solidaarsust ning poliitilist ja operatiivset tuge hübriidrünnakute peatamisel. Euroopa Komisjoni ja ELi asutuste jõupingutused ebaseadusliku rände lõpetamiseks on üliolulised. Lisaks püüdleme koos Iraagi ja teiste riikidega jätkuva koostöö ja kestlike lahenduste poole, et teha lõpp pahatahtlikule inimkaubandusele.

Avaldame sügavaimat kaastunnet 631 poliitvangile [13.08 seisuga] ja nende sugulastele. Kõik poliitvangid tuleb vabastada ja nende õigused taastada.

Me toetame aktiivselt kõiki rahvusvahelisi algatusi, mille eesmärk on tegeleda karistamatusega Valgevenes. Kooskõlas Helsingi lõppaktiga tuleb Valgevene inimestele anda vabadus valida enda demokraatlik tulevik. Ainus võimalus poliitilise kriisi lõpetamiseks on kaasav riiklik dialoog, mis viib vabade ja ausate valimisteni.

Alates 2020. aasta oktoobrist on EL kehtestanud järk-järgult sanktsioone Valgevene režiimi vastu. Me tervitame oma NATO liitlaste USA, Ühendkuningriigi ja Kanada hiljutisi sanktsioone. Me jätkame koostöö tegemist oma partnerite ja liitlastega, et kehtestada Valgevene ametivõimude vastu lisasanktsioonid.

Meie – Eesti, Läti, Leedu ja Poola presidendid – seisame solidaarselt Aljaksandr Lukašenka ja Valgevene ametivõimude agressiivse ja destabiliseeriva käitumise vastu. Oleme endiselt veendunud, et Valgevene Vabariigi tuleviku kujundamisel tuleb eelkõige lähtuda Valgevene rahva tahtest.

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi president

Egils Levits

Läti Vabariigi president

Gitanas Nausėda

Leedu Vabariigi president

Andrzej Duda

Poola Vabariigi president