Kallas märkis Riigikogu Kuberneri aias toimunud lipuheiskamise tseremoonial, et kolmkümmend aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et hakata tasapisi unustama esimeste vabade aastate olmelisi raskusi ja küsida vahel kriitiliselt, kas me sellist Eestit tahtsimegi. „Samas on see piisavalt lühike aeg, et eredalt mäletada nappe vedamisi ja ebaturvalisi hetki ning vastata: jah, just sellist Eestit me tahtsime. Turvalist, rahulikku, stabiilset, euroopalikku, natuke põhjamaist ja samas väga omanäolist,“ lausus ta.
Peaminister tõi esile, et hetkel maailmas toimuv meenutab meile eredalt, et mitte miski ei ole iseenesestmõistetav. „Meil on palju, mille me oleme ise üles ehitanud ja mille eest tänulik olla. Mida hoida ja üha edasi arendada. Võrdsed õigused ja võimalused naistele ja meestele. Igaühe õigus olla soovi korral kriitiline ja häälekas.“
Kallas avaldas lootust, et sügise saabudes saavad nii koolid, kultuur kui majandus avatuks jääda ning üksteisest hoolivad ja õla alla pannud Eesti inimesed ei pea piirduma kodumaa kauni loodusega, vaid saavad soovi korral taas vabalt maailmas ringi rännata, nagu me juba 30 aastat oleme harjunud tegema.
„Hing armastab vabadust, eestlase hing eriti. Muidugi peame meeles pidama, et vabadus tähendab ka vastutust, kohustust hoida ka teisi, nende elusid ja vabadust. Olgem avatud, usaldagem oma teadlasi ja kaasmaalasi, nii nagu me hoidsime ja usaldasime neid kolmkümmend aastat tagasi, kui me olime kõik üks, ühe asja eest ühiselt väljas,“ ütles Kallas.
„Hoiame üksteist, nagu me hoiame oma Eestimaad ja tema loodust. Hoiame üksteist ja hoiame kokku, sest koos suudame me kõike ja võidame niikuinii,“ lausus peaminister.
