Talibani otsuste tegemisele ligipääsu omav Waheedullah Hashimi ütles intervjuus, et paljud küsimused selle kohta, kuidas Taliban Afganistani juhtima hakkab, on veel lahtised, aga Afganistan ei hakka olema demokraatia.

„Me ei aruta, millist tüüpi poliitilist süsteemi me peaksime Afganistanis rakendama, sest see on selge. See on šariaadiõigus ja kogu lugu,” ütles Hashimi. „Ei tule mingit demokraatlikku süsteemi, sest sellel ei ole meie maal alust.”

Hashimi ütles, et osaleb sel nädalal Talibani juhtkonna koosolekul, kus riigi valitsemist arutatakse.

Võimustruktuur, millest Hashimi rääkis, oleks sarnane sellega, kuidas Afganistani juhiti, kui Taliban aastatel 19962001 eelmist korda võimul oli. Siis jäi kõrgeim juht mulla Omar varju ja jättis igapäevase riigiasjade ajamise nõukogule.

Akhundzada hakkab tõenäoliselt olema nõukogu juhist kõrgemas rollis ja nõukogu juht hakkab olema midagi presidenditaolist, rääkis Hashimi.

„Võib-olla tema (Akhundzada toim) asetäitja hakkab mängima presidendi rolli,” ütles Hashimi.

Talibani kõrgeimal juhil on kolm asetäitjat: mulla Omari poeg, mawlawi Yaqoob, mõjuka Haqqani võrgustiku juht Sirajuddin Haqqani ning Talibani üks asutaja ja poliitilise kontori juht Abdul Ghani Baradar.

Hashimi ütles ka, et Taliban kavatseb värvata Afganistani relvajõudude endisi piloote ja sõdureid. Taliban kavatseb luua uued riiklikud relvajõud, mis koosneksid Talibani enda liikmetest ja endistest valitsusvägede sõduritest, kes soovivad liituda.

„Enamik neist on saanud väljaõppe Türgis, Saksamaal ja Inglismaal. Seega räägime me nendega, et nad tagasi nende ametitesse saada,” ütles Hashimi. „Loomulikult teeme me mõningaid muudatusi, mõningaid reforme armees, aga me vajame neid ikkagi ja kutsume neid endaga liituma.”