Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak sõnas, et on keeruline öelda, miks ei arvestatud ruumide ehitamisel määratud standardite ja teiste firmade külmaladude ehitamise kogemustega. “Üks projekteerimisettevõtja ütles, et nad ei saanud aru, et sellise tähtsusega hoone on. Nad ehitasid selle külmhooneks. Oluline oli nende jaoks temperatuur, aga märksõna on see, et 24/7 peab ta olema külm, ta peab ka hoidma külma siis, kui on ekstreemsed olukorrad: kui üks süsteem läheb katki, kui tehakse hooldust või remonti. Ka siis ei tohi temperatuur langeda,” ütles Kajak, kuid nentis, et pole teada, miks eirati ehitusfüüsikat ja rahvusvahelisi tavasid.

Ta selgitas, et vastutavad kõik: nii ehitajad, projekteerijad, omanik kui ka lõppkasutaja. Küll aga on tema kinnitusel komisjonile teada asjaosaliste nimed ja nendega suheldakse.

Kajak nentis, et terviseameti külmladude hoolduspäevikutest selgub, et aeg-ajalt vajasid külmlaod hooldust. “Kuni 2018. aastani oli märge, et seadmed töötavad viimase piiri peal, samuti olid terviseameti töötajad andnud märku, et lao ruumides on väga suur niiskus,” tõdes ta.