“Riigikohus võtab kriminaalasja arutusele ainult siis, kui asja lahendamisel maa- ja ringkonnakohus tekkis olulisi õiguslikke probleeme või kui see on vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Praegusel juhul neid aluseid ei esinenud," selgitas riigikohtu pressiesindaja Arno Põder vandeadvokaat Raul Ainla poolt esitatud kaebuse menetlusse võtmata jätmist.

Kehtima jääb Tallinna ringkonnakohtu 10. juuni otsus, mis jättis muutmata esimese kohtuastme kohtuotsuse Peeter Helme süüdistusasjas.

Ringkonnakohus ei rahuldanud ka toona kaitsja Raul Ainla kaebust ja pidas õigeks maakohtu tuvastust, mille kohaselt tekitas Helme otsese tahtlusega lapseealises suguelu vastu huvi.

30. novembril 2020. aastal tunnistati Harju maakohtu otsusega Peeter Helme süüdi lapseealise seksuaalses ahvatlemises. Helmele määrati karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus kahe aastase katseajaga. Helme on kohustatud osalema ka kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Programmi eesmärk on tema süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Kriminaalasja materjalidest nähtu põhjal õigustas kogu kohtumenetluse vältel Helme enda tegevust ega mõistnud, et temast lähtunud seksuaalne huvi lapseealiste vastu oleks ohustanud lapseealise normaalset vaimset- ja seksuaalset arengut.

Süüdistatav väitis, et pidas jututoa vestluskaaslast täisealiseks. Jälitustoiminguprotokolli vestluste sisust selgus aga üheselt, et süüdistatav pidas vestluspartnerit 12-aastaseks, mida kinnitasid nii tekstide sisu kui ka vorm.

Harju maakohta hinnangul oli seetõttu erinevate tõenditega üheselt tõendatud, et süüdistatav ahvales teadlikult alla 14-aastast.