"On kriipivalt valus vaadata neid kaadreid, mis viimastel päevadel Afganistanist maailma jõuavad. See lootuse kustumine, see hirm ja kaos, see valu, mis neist kaadritest paistab, teeb haiget kõigile, kes peavad kalliks inimõigusi ja iga inimese õigust turvalisele elule," ütles president avalduses.

"Neil päevil on palju küsitud, kas Eesti osalemine koos liitlastega Afganistani missioonil oli viga või kas me oleme läbi kukkunud? Vastates neile küsimustele kitsast Eesti perspektiivist, siis kindlasti oleme me saanud sellel missioonil kaasa lüües palju tugevamad liitlassuhted ja suurema turvatunde me riigile. Eesti on tänu sellele missioonile paremini kaitstud," arvas riigipea.

"Ka suur osa sellest 20 aastast, mis liitlased on Afganistanis olnud, on Afganistan olnud parem paik kui sellele eelnenud perioodil. Me oleme näinud arengut – väga palju rohkem lapsi ja eeskätt tüdrukuid on saanud haridust, ühe põlvkonna naised on saanud osaleda ühiskonnaelus palju suuremal määral kui varem, ligipääs arstiabile, üldine vabaduste ja inimõiguste olukord on olnud parem," märkis Kaljulaid.

"Samas peame ka ausalt tunnistama, et Talibani nii kiire edu riigi üle kontrolli võtmisel näitab valusalt, et oleme elanud illusioonis. Me oleme tahtnud uskuda, et meie poolt välja õpetatud Afganistani kaitsevägi, politsei ja riigiaparaat soovivad oma riigi ja saavutatud vabaduste eest seista. Kahjuks ei ole see nii läinud. Loomulikult oli tagasilangus oodatav, selleks olid valmis nii liitlased kui Afganistani võimud ka aprillis, kui nendega Kabulis kohtusin. Nii kiire langemine on siiski olnud üllatus," tunnistab president.

President: Eesti vastutus ei ole lõppenud

"Aga see on vaid olukorra kirjeldus, nending. Sellest on vähe abi inimestele, kelle elud on otseses ohus või kes on juba pidanud maksma viimastel nädalatel kõige kõrgemat hinda. Enamasti on nad maksnud oma eluga seetõttu, et on jaganud samu väärtusi, mille eest meie seal seisime," nentis Kersti Kaljulaid.

Ta lisas: "Meie õlgadel lasub kohustus ja vastutus teha ka veel praegu kõik endast olenev, et neid inimesi kaitsta ja aidata. Eesti on tänaseks kokku kutsunud arutelu ÜRO julgeolekunõukogus, me arutame seda täna ka Euroopa Liidu partnerite ja NATO liitlastega. Siiski on valus, ent aus tunnistus, et kiiret lahendust, mis tekkinud kaost silmnähtavalt parandaks, on keeruline näha. Meie rahvusvaheline kogukond ei suuda efektiivselt tagada inimeste elementaarseid õigusi neis paigus, kes lihtsalt end sest üldisest väärtusruumist välja arvavad."

"Aga meil on vastutus ka palju kitsamalt, meil on vastutus Eesti riigina. Me peame tegema endast kõik, et inimesed, kelle elu ja turvalisus on ohus meiega koostöö tegemise tõttu, saaks turvalisse kohta. Kui neil õnnestub Afganistanist lahkuda, peame pakkuma neile turvalist pelgupaika ka Eestis. Me võlgneme neile seda," sõnas Kaljulaid.

"Igas sellises konfliktis saavad kõige valusamalt ja otsesemalt pihta need, kes on kõige haavatavamad – eeskätt naised ja lapsed. Peame rahvusvahelise kogukonnana ka tänaseks muutunud oludes seisma eeskätt selle eest, et naiste ja laste elementaarsed õigused saaks kaitstud nii palju, kui see võimalik on. On oluline, et neile oleks muuhulgas tagatud järjepidev ja turvaline ligipääs tervishoiule, sh rasedus- ja sünnitusabile, aga ka toidule ja haridusele. ÜRO naiste- ja laste õiguste eestkõnelejana kutsun üles ka Talibani liidreid sellega arvestama," ütles president.