Purra võttis ameti üle Jussi Halla-aholt, vahendab Ilta-Sanomat.

Purra teatas oma esimeses programmilises kõnes, et sisserändepoliitika karmistamine on Põlissoomlaste valitsuskoalitsiooni minemise indikaator 2023. aasta parlamendivalimiste järel.

„Kui erakond ei ole valmis sisserändepoliitikat karmistama, ei saa see olla Põlissoomlastega samas valitsuses,” ütles Purra.

„Tahame muutusi piiripoliitikasse ning niinimetatud humanitaarsesse ja sotsiaalsesse sisserändesse. Meie eesmärk on null varjupaigataotlejat nagu Taani sotsiaaldemokraatide juhitud valitsusel. Tahame karmistada perekondade ühendamist ja muid meie maa kahjulikke ligitõmbetegureid. Tahame karmistada kodakondsuse saamist,” teatas Purra.

Põlissoomlaste väärtustena rahvuslikkust, isamaalisust ja Soome huvide eest seismist nimetanud Purra sai suurima aplausi, kui ütles, et „Soome kodakondsust tuleb väärtustada ja austada, mitte jagada nagu tasuta ämbreid”.

Eile pressikonverentsil tõrjus Purra uute pagulaste vastuvõtmist Soome Afganistani olukorra tõttu.

„Põlissoomlased on öelnud, et oleme valmis toetama humanitaarset tegevust lähipiirkondades, kui nii leitakse. Afganistani lähedal on riike, kus on piisavalt ohutu, muu hulgas Iraan ja Pakistan, mis on võtnud vastu palju afgaane. Ma ei näe põhjust, miks inimesed peaksid liikuma Põhja-Euroopasse,” kommenteeris Purra.

Purra sõnul on vale, et Põlissoomlasi süüdistatakse sisserändajate vastasuses, isegi inimvihkajalikkuses. Ilta-Sanomat tuletas selle peale Purrale meelde, et ta ise on nimetanud end sisserändevastaseks.

„Oleksite võinud täpsemini kuulata, meid on süüdistatud sisserändajate vastasuses, see on hoopis erinev asi kui sisserändevastasus, ühe näol on küsimus nähtuses, teise näol inimestes. Mina ei ole ühegi inimese vastu,” ütles Purra.

Purralt küsiti ka seda, kuidas ta suhtub sellesse, et erakonna teiseks aseesimeheks valitud Mauri Peltokangas on saanud süüdistuse vaenu õhutamises rahvarühma vastu ja kolmandaks aseesimeheks valitud Sebastian Tynkkynen on kaks korda sama asja eest süüdi mõistetud.

„Kahjuks näib nii, et kui Põlissoonlased räägivad sellest asjast, nagu me räägime, on sellel kombeks jääda riigiprokuröri ja ka teiste hammaste vahele. Kui vaadata aseesimees Peltokangase süüdistust, ei saa mina isiklikult aru, kuidas saab kedagi selles süüdistada. See on tegelikkus, milles Põlissoomlased elavad, on elanud varem ja meil on oma arusaamad sellest, mis on problemaatiline nende sõnavabaduse kohta käivate kohtuotsuste juures ja mida selle seadusandlusega peaks tegema,” lausus Purra.

Purra sõnul tegutsevad Põlissoomlased keskkonnas, kus on pidevalt oht, et mingi väljaütlemise peale sekkutakse.

Kui sellel teemal edasi küsiti, teatas Põlissoomlaste kommunikatsiooni eest vastutav Matti Putkonen, et „kui teil ei ole palju muud küsida, hakkame igaüks oma suunas minema, sest see asi on lõpuni käsitletud”.

Oma kõnes tõstis Purra esile mure rahvastiku aluse muutumise pärast.

„Umbes 15 aasta pärast on näiteks Espoos umbes kolmandik elanikest võõrkeelsed. Umbes aastal 2053 on soomlased Espoos vähemuses. Olen veendunud, et suuremale osale soomlastest see areng ei meeldi,” ütles Purra.

Kuigi Põlissoomlaste üritusel oli näha vaktsiinikriitilisi ja -vastaseid inimesi, ei jäänud Purra seisukoht selles küsimuses ebaselgeks.

„Kuigi variantide arengut on tähtis jälgida, on ilmselt tähtis mõista, et vaktsineerituse kasvades ei ole ühiskonna sulgemine enam põhjendatud. Tänu vaktsiinile saab end raskete haigusjuhtumite eest kaitsta,” ütles Purra.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid