Tartu ülikoolis kolmandal kursusel õigusteadust õppiv Sonja Maria Roosson kinnitab, et temal ei olnud õpingute jätkamise osas kahtlust ning töö ja reisimine tundus õige hilisemaks jätta. Neiu mõtles alguses küll graafilise disaini, küll meditsiini õppimise peale, kuid leidis enda jaoks hoopis õigusteaduse. „Valiku taga ei olnud pikaaegset unistust, vaid lihtsalt tugev kõhutunne. Ma arvan, et väga tähtis on kujutada end ette soovitud eriala õppimas ja praktiseerimas – kas see tegelikult sobib sulle ning kas suudad aastaid sellele pühenduda?” Siinkohal soovitab Sonja gümnaasiumi ajal töövarjuks minna ja ülikooli ajal praktikat sooritada – nii selgub, kas unistuste töö on tegelikkuses selline, nagu noor inimene seda oma peas ette kujutab.

Samas, iga erialavalik on teatud mõttes ka risk. Mis siis, kui ülikool, õppejõud, õppekorraldus ei meeldi? Sonja kinnitab, et õpingute ajal võib muidugi kahtlusi tekkida, kuid isegi siis, kui kahtled oma valikus ja jätad proovimata, ei ole võimalik teada saada, kas vale eriala oleks hoopis õigema eriala suunas juhatanud. „Esimese kursuse esimesel semestril mõtlesime sõbrannaga, kas õigusteadus oli ikka õige valik. Lubasime, et teeme esimese kursuse koos lõpuni ja vaatame kevadel uuesti. Kevadsemestri õppekava paelus meid kordades rohkem ning pärast seda olime kindlad, et meile meeldib see, mida õpime.”

Sonja märgib, et õigusteaduse tudengite jaoks on loodud väga palju võimalusi end koolivälisel ajal täiendada. Euroopa Õigusüliõpilaste Assotsiatsioon (ELSA) ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit korraldavad tudengitele erinevaid üritusi ja konkursse ning tudengite listist leiab võrdlemisi palju praktikapakkumisi, lisaks veel harjutuskohtu võistlused ja suveülikoolid.

Veendunud, et edasiõppimine annab tulevikus eelise tööturul, märgib Sonja, et õpitu ei jookse kunagi mööda külge maha ja võimaldab teistest erineda, püsida konkurentsis. „Kui sul pole veel ettekujutust, mida tulevikus teha tahad, võibki just edasiõppimine sinu silmaringi tuleviku võimaluste osas avardada. „Esimesel kursusel arvasin, et õigushariduse põhiline väljund on advokaaditöö. Tegelikkuses algab juuraharidusega tudengi tööpõld riigiasutustest, nagu kohtud, politsei, prokuratuur ja ministeeriumid, ning lõpeb advokaadibüroode ja eraettevõtetega, rääkimata rahvusvahelistest institutsioonidest,” märgib Sonja ning lisab, et teda on ülikooliaeg muutnud enesekindlamaks, julgemaks ja ambitsioonikamaks. „Seda suuresti tänu kursusekaaslastele, kes motiveerivad ka ise rohkem pingutama. Niiviisi annab edasiõppimine elule täiesti uue sihi – avastad, milleks sa võimeline oled, ja sead omale uued eesmärgid,” räägib ta.

Tasa sõudes võib jõuda kaugele

Vabakutselisena tegutsev Gerly Tamm on lõpetanud gümnaasiumi kaks aastat tagasi, kuid kolmandat aastat neiu üksnes vabakutselise ametit pidada ei plaani. „Olin selles mõttes ehk erand, et ma kindlasti tahtsin edasi õppima minna ning tahan praegugi, kuid tahan oma elu alustada ilma laenuta,” vihjab väikelinnas kasvanud ja siin kooligi lõpetanud noor naine kõrgkooliõpilastele pakutavale õppelaenule. „Olen töötanud ka ettekandjana, kuid tahaksin, et mul oleks ülikooli kõrvalt võimalik teenida juba mingil määral nime teinud professionaalina.”

Gerly möönab, et on temalgi olnud kahtlused erialavaliku ees, ehkki huvid, millega leiba teenida, on tal välja kujunenud juba gümnaasiumis õppides: sotsiaalmeedia turundus, fotograafia, hobikorras lilleseadete tegemine ja esimesed käeharjutused sisekujundajana. „Pärast gümnaasiumi lõpetamist kaalusin fotograafia õppimist, aga nüüd on langenud kaalukauss sisearhitektuuri kasuks. Vahel tunnen, et nende kahe kodus oldud ja töötatud aastaga olen oma vanadest klassikaaslastest, kes ülikooli õppima läksid, veidi maha jäänud, aga ma ei tahtnud pea ees teiste järel õppima tormata. Pealegi tegin keskkoolis õppimise kõrvalt juba tellimustöid ja praeguseks on mul, mida CV-sse märkida.”

Gerly leiab, et kõige tähtsam, mis töökohtade uksed avab, on tema puhul portfoolio. Hetkel teeb neiu tellimistöid mitmetele kohalikele ning Tallinna ja Tartu ettevõtetele, sealhulgas tootefotosid Instagrami postitustele. „Mulle meeldib töötamine vaba graafikuga. Võin töötada ka nädalavahetustel ja nädala sees päeva-paar vabaks võtta. Olen selle tööga õppinud päris palju enda vabadust hindama.” Aga kuidas on distsipliiniga? „Kui sellest sõltub otseselt sinu sissetulek, siis distsipliiniga muret ei ole,” leiab Gerly, kuid möönab, et kardab veidi õppimisharjumuse kadumist. „Üks asi on olla iseõppija, teine asi valmistuda nädala sees kolmeks eksamiks.”

Karjäärinõustamiseks pöördu Töötukassasse, näiteks Tallinna karjäärikeskusesse või uuri lisainfot aadressil teeviit.ee

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.