"Põhiseadus näeb ette, et presidendivalimine on pandud riigikogu kohustuseks ja ongi seatud võrdlemisi kõrge lävend," lausub Võrklaev, et kokkuleppe otsimine peakski parlamendis olema põhjalik ja aeganõudev.

Kuidas hinnata riigikogu tööd presidendi otsimisel? "Seitse ikka annaks," ütleb Võrklaev. Seitse punkti kümnest. "Käime seaduse järgi. Selge on see, et see ongi raske. Seaduse järgi raskeks tehtud, et olekski laiapõhjaline valik. Seitse on täitsa mõistlik hinne selle töö kohta."

Riigikogus arutatakse ja otsitakse esmast tunnetust. Seni on selline esmane tunnetus tulnud ainult mõnel korral. Võrklaev kiidab Jüri Luike ja Jüri Raidlat, kuna neil oleks olnud hea võimalus riigikogu häältega presidendiks saada, kuid nad ise ütlesid ära.

Akadeemik Tarmo Soomere kandidatuuri arutati niisamuti, kuid esmane tunnetus vedas alt. "Aga miks võtsite, kui temast kandidaati ei saanud," küsib Võrklaev iseendalt ja vastab: "Oligi protsess, et aru saada, kas tal on toetus. Selgus, et ei ole kindlat toetus olemas."

Kaimar Karu ja Indrek Laul on end niisamuti välja pakkunud, kuid on välistatud juba eos. "Kaimar Karu – ikkagi EKRE taustaga ja piisavalt poliitiline," ütleb Võrklaev. "Indrek Laul on eri aruteludes kõlanud, aga hetkel tunnetust ei ole, et erinevad fraktsioonid temaga valmis kohtuma oleks."

Misasi üldse on see esmane tunnetus, mis veab Eesti presidendivalimisi? Võrklaev selgitab seda nii: see on arutelu fraktsioonis, kuid mitte kunagi hääletus. Arutatakse ja antakse nimed ning mõtted edasi erakonna juhatusele, mis annab need omakorda edasi Kaja Kallasele. "Ei ole nõrk kriteerium. Päris hästi adume ikkagi, milline see toetus on," sõnab Võrklaev.

Kindel on aga soov president siiski 30. augustil riigikogus ära valida. "Võib-olla ollakse mõne kandidaadi osas paindlikumad ja kui aeg hakkab kätte jõudma ja leitakse see konsensus," loodab Võrklaev. Enamik arutatud nimesid on ta sõnul praeguseks avalikkusest juba läbi käinud, kuid mõni üksik siiski mitte.

Kui aga peaks juhtuma, et riigikogus neli erakonda ühist kandidaati ei leia, panevad Reformi- ja Keskerakond välja oma kandidaadi. Kui koalitsiooni kandidaat riigikogus 68 häält ei saa, minnakse temaga valimiskokku edasi.