Kaitseminister Laanet Afganistanist väljatõmbumisest: meie algne missioon sai täidetud, nüüd sõltub kõik riigi sisepoliitikast

Läänemaailm - eesotsas USA-ga - on jätnud Afganistani ägama Talibani sõjalise surve alla. Aastaid kestnud võitlus, kuhu on voolanud nii verd, elusid kui ka ohtralt raha, näib olevat jooksnud tühja. Kas tõesti ongi nii? Või vaid tundub sedasi?

USA mahitusel on terve läänemaailm tasapisi end Afganistani siseasjadest tagandamas - erandiks pole siinkohal ka Eesti, kelle sõdurid saabusid juba võidupüha aegu sealt kandist kodumaale. Ühtegi Eesti kaitseväelast Afganistanis enam ei viibi.

Säärastest arengutest tingitud militaarse võimuvaakumi on kärmesti suutnud täita Taliban - ranget islamistlikku lähenemist pooldav liikumine -, kelle karm käsi lõikab territooriumide vallutamisel Afganistani aladel läbi kui nuga toasoojast võist.

Kas aastatepikkune vaev, kaotatud eestlaste elud ja suured rahasummad on tõesti olnud suunatud tühja?

Eestlaste eesmärk on saavutatud

Küsimusele, kas kogu verevalamine oli siis asjata, vastas kaitseminister Laanet, et algne missioon sai täidetud. „Algse Afganistani missiooni eesmärk oli terrorismi katkestamine ja selle me ka saavutasime," sõnas Laanet Delfile.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul sõltub Afganistani tulevik riigi sisepoliitikast ja läbirääkimistest. Ta kinnitas, et riigile abi osutamine siiski jätkub - seda aga kõvasti lahjemas vormis kui möödunud aastakümned tehtud sai.

„Afganistanile eraldatakse igal aastal 500 000 dollarit, seda kokkulepet ei ole katkestatud. Ameerika on lubanud sinna ka tulevikus tsiviilmissioone korraldada,“ rõhutas minister.

Kas ka eestlased on valmis oma kohalolekut taastama? Laanet märkis, et Eesti Kaitseväes pole tulevasi missioone veel arutatud.

Taustast

USA president Joe Bideni märkis juba aprillikuus, et viimased USA sõdurid tuuakse Afganistanist välja enne 11. septembrit. Selline areng tähendas omakorda, et Afganistanist tuli asuda lahkuma kõigil NATO sõduritel - sealhulgas ka Eesti kaitseväelastel.

Vägesid on riigist välja veetud juba alates maikuust, mis on andnud Afganistanis riigipööret soovivale Talibanile vabad käed kohalikul tasandil piirkondade üle võimu võtmiseks. Tänaseks on de facto kontroll saavutatud valdaval enamusel riigi pindalast. Riigis on kokku 34 maakonda, mille keskustest oli tänaseks hommikuks (13.08.2021) rühmituse kätte langenud 15.

Ametliku valitsuse kontrolli all on veel riigi suurim linn ja pealinn Kabul, samuti suuruselt neljas linn Mazar-i-Sharif. Riigi suuruselt teine ja kolmas linn ehk Kandahar ja Herat langesid nädala lõpuks Talibani kätte. Mõlemas elanike arv on üle poole miljoni inimese.