Ei pea lugema Soome meediat saamaks aru, et Eesti presidendi valimiste protsess on pööratud juba täielikuks farsiks. Mis seis on vaid loetud nädalad enne seda, kui riigikogus peaks asutama kandidaatide suhtes hääletama? Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud leiavad, et poliitikud ja parteid lubasid eelmistest riigipea valimistest õppida, kuid läbinähtavalt leiti üles valed õppetunnid. Delfi „Erisaate“ stuudios arutavad riigi esimese inimese leidmise seisu Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Kärt Anvelt ja arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Raimo Poom.

1x
00:00

Eesti üks kogenenumaid poliitikaajakirjanikke Kärt Anvelt tuli puhkuselt tagasi ja pidi kohe uuesti presidendi valimistega tegelema hakkama. Ta nendib, et kui poliitikud lubasid kuu aega tagasi, et kandidaat on praeguseks kindlasti olema, pole see üldse mitte nii. „Seis on selline, et meil on 20 päeva valimisteni. Meil ei ole presidendi kandidaati. Meil pole isegi presidendi kandidaadi kandidaati,“ tõdes Anvelt.

Ainus lootus on nüüd tema sõnul tulevasele esmaspäevale kavandatud riigikogu erakondade uuel kohtumisel, kus on palutud taas kõigil nimesid esitada. Aga imesid ta eriti ei usu. „Eile kõlas palju läbi sellist, et saaks me vähemalt esitada kandidaadi, kellel on koalitsiooni ehk Keskerakonna ja Reformierakonna hääled taga. Tundub, et nad on suhteliselt peata,“ lausus ta.

Anvelt oli ka väga kriitiline senise protsessi suhtes, eriti selles osas, kuidas koheldi Tarmo Soomeret. „See on hästi-hästi kole tendents, et kui annad inimesele signaali, et oled ta taga, saadad fraktsioonidega kohtuma ja väntsutad põhimõtteliselt läbi. Selline lähenemine mulle ei meeldi,“ märkis ta. „Mina pole milleski enam kindel. kogu protsessi on valesti aetud. Oleks pidanud fraktsioonide esimehed koos maha istuma ja hakkama isekeskis välistamise meetodit rakendama. Praegu on kõigu protsessi naeruvääristatud,“ võttis ta asja kokku.

Krister Paris leidis, et presidendi valimistega toimunu on juba hullem kui 2016. aastal, mil avalikku kampaaniat teinud kandidaatide asemel leiti lõpuks kokkulepe Kersti Kajulaidi osas. „Taheti õppida eelmiste valimiste vigadest, et ei esitata igaüks oma kandidaati, vaid otsitakse tagatubades ühist kandidaati. Tulemuseks on oluliselt suurem farss ja kahju demokraatiale. Praegusel hetkel on kõik puhtalt mustkunstniku mäng. Eelmisest korrast mingi õppetund võeti, aga ilmselt võeti vale õppetund.“

Saates arutatakse, kas riigikogus üldse on enam lootust kedagi ära valida või peaks arvestama juba valimiskogu voorude vajalikkusega. Kas sellisel juhul on Tarmo Soomerel lootust tagasi tulla? Või kas valimiskogus võiks leiduda piisavalt toetust hoopis Kersti Kaljulaidi teiseks ametiajaks? Või vupsab ikka välja kandidaadina Jüri Ratas?

Lisaks ütlevad ajakirjanikud, mis nad arvavad eile ilmunud sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaiu teooriast, et presidendivalimised päädivad olukorraga, kus Ratas läheb Kadriorgu, peaministriks taastatud eelmises koalitsioonis saab Martin Helme.