Peeaegu täielik turvalisuse puudumine on muutnud Põhja-Nigeeria lapseröövlite paradiisiks ja lapsevanemate põrguks, vahendab The Guardian. Suur osa ohvritest on koolilapsed. Sel aastal on toimunud mitu massilist, 2014. aastal toimunud pea 300 Chiboki koolitüdruku röövimist meenutavat lapseröövi.

Paljude nigeerlaste jaoks on niinimetatud „lapserööviepideemia“ valitsuse vigade ja ebaõnnestumiste tulemus. Kriis ähvardab piirkonnas, kus laste madalad vaimsed võimed ja lapsabielud on suur probleem, õpilaste koolis käimise sootuks katkestada.

Danboye Bege 16-aastane tütar Louise oli üks 128-st õpilasest, kes juulis vahetult enne eksamite sooritamist Kadunast Betheli Baptistikoolist ära rööviti. Eelmisel nädalal lasti Louise koos 27 teise õpilasega vabaks, sest nende eest oli suudetud lunaraha maksta. Kuuel õpilasel õnnestus bandiitide käest põgeneda, kuid 87-t õpilast hoitakse endiselt kinni. Noorimad vangid on 11-aastased.

Louise’i hoiti 22 päeva metsalaagris. „Mu tütar on endiseks muutuma hakanud, ta on tugev ja täie mõistuse juures,“ sõnas neiu isa Danboye Bege. Oma lapse tagasi saamiseks pidi mees kõigest loobuma. „Ma müüsin maha kogu oma vara. Ma müüsin maha meie maja. Ma müüsin maha oma maatüki. Pidin müüma kõik, et oma tütar tagasi saada.“ ütles Bege.

Sadade röövitud laste sugulased püüavad meeleheitlikult lunaraha kokku saada, ent vahel on see peaaegu võimatu. Ahmad Idrise nõbu Hamza Nasiru rööviti 20. aprillil koos 23 teise üliõpilasega Kadunast Greenfieldi Ülikoolist ning tema vabaks laskmise eest nõuti perekonnalt 800 miljonit nairat (1 655 049 €). „Kui paljud inimesed kuus üldse 50 000 nairat (103,5 €) teenivad? Võite ette kujutada, millist valu me tundsime. Kuidas on meil võimalik ilma tohutu abita sellist summat leida?“ sõnas Idris. Nigeeria statistikaameti kohaselt on 40% täiskasvanud nigeerlastest sunnitud ära elama vähem kui 1 dollariga (0,85 €) päevas.

Bandiidigrupid, keda usutakse regioonis üle 3000 olevat, on piirkonna oma hirmuvalitsuse alla haaranud. Linnades ja maakohtades lokkavad relvastatud kurjategijate massrünnakud. Arvatakse, et suur osa bandiitidest pärinevad fulbedest, etnilisest rahvast, kes varem rändamise ja loomakasvatusega tegeles.

Kuna riigi majanduslik olukord on kehv ja kohalikud võimud ei suuda ressursside puudumise tõttu kurjategijatega võidelda, on laste röövimine ja lunaraha nõudmine bandiitide jaoks tulutoov tegevus. Vabadus, millega nad õpilasi röövivad, on nigeerlased meeleheitele ajanud ja paljud süüdistavad kriisis president Muhammadu Buhari valitsust.

Valitsuse püüded rahu sobitada ega amnestiapakkumised pole tulemust andnud. Bandiidigruppide vastu korraldatakse sõjaväeoperatsioone ja õhurünnakuid. Kurjategijad on osutunud oodatust tugevamaks ning seetõttu kardavad kohalikud, et bandiidid on sõlminud sidemed džihadistidega.

Bandiidid on nii enesekindlad, et ei vaevu ohvrite ees oma identiteeti varjama, helistavad perekondadele registreeritud telefoniliinidelt ning tegutsevad turvajõududele teada olevates metsalaagrites. Ahmad Idrise sõnul on grupi juhi nimi Baleri. Tema on mees, kes lunarahanõudega röövitute peredele helistab. Politseile on Baleri number teada. Mais andis Baleri koguni raadiointervjuu. Saates oli kuulda mõne õpilase häält ja Idris kuulis ka Hamzat.

Kaduna maakonnavalitsus keeldub sarnaselt mitmele kohalikule võimukandjale bandiitidele lunaraha maksmast. Aprillis teatas kuberner Nasir Ahmad el-Rufai: „Ma ütlen seda veel üks kord ja mõtlen seda tõsiselt: isegi, kui mu oma poeg röövitaks, palvetaksin pigem tema taevasse pääsemise eest, kuid lunaraha ma maksma ei hakka.“

Greenfieldi Ülikooli õpilased ja töötajad said lunaraha vastu vabaks. Röövitute lähedastele teeb aga haiget, et valitsus kurjategijaid tabada ei püüdnud. Idris sõnas: „Isegi, kui õpilased vabastati, läksid nad neile järele? Kas nad läksid sinna metsalaagrisse? Mis mõtet on öelda, et teie lunaraha ei maksa, kui isegi pärast meiepoolset nõutud summa kokku saamist ei tee te siiski mitte midagi?“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid