Island on vaktsineerimise osas maailmas esirinnas. Üle 16-aastastest islandlastest on 93% saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Täielikult vaktsineeritud on 71% elanikkonnast, vahendab Ilta-Sanomat.

Kohalike nakatumiste arv hakkas deltatüve levimise tõttu Islandil järsult kasvama juuli lõpus. Viimase kahe nädalaga on nakatumisi tuvastatud 100 000 elaniku kohta 419. Veel juuli kolmanda nädala alguses oli nakatumisnäitaja 2,7.

Need arvud tekitavad küsimusi, kas karjaimmuunsuse saavutamine vaktsineerimise abil on üldse võimalik.

Islandi ülikooli teadlane, arstiteaduse doktor Elías Eyþórsson avaldas laupäeval Twitteris riigi koroonastatistikast kõnekaid arve.

„Ma arvan, et on ebamõistlik oletada, et suurenenud vaktsineeritus annab tulemuseks karjaimmuunsuse,” kirjutas Elías Eyþórsson.

Islandi peaepidemioloog Þórólfur Gudnason kuulutas juuni lõpus, et riik on karjaimmuunsuse saavutanud, aga deltatüve levides on ta pidanud oma sõnad tagasi võtma. Ta ütles pühapäeval raadiointervjuus, et karjaimmuunsuse saavutamine on võimalik, kui viirusel lastakse elanikkonna hulgas levida, teatas Islandi portaal Vísir. Samas peab riskigruppe ikkagi püüdma haiguse eest kaitsta, sest neil on suurem oht raskelt haigestuda.

Hiljem samal päeval täpsustas Þórólfur Gudnason oma sõnu, märkides, et võimude vahendid pandeemia ohjeldamiseks ei ole muutunud.

Koroonapiirangutest loobuti Islandil juba ühe korra täielikult. Juuni lõpus teatas tervishoiuminister Svandís Svavarsdóttir, et maskidest ja distantsi hoidmisest võib ohutult loobuda.

Piiranguteta elu ei saadud aga eriti kaua nautida, sest juulis hakkasid Þórólfur Gudnasoni soovitusel kehtima uued kogunemis- ja restoranipiirangud. Samuti soovitati taas maski kanda ja vahet hoida.

Islandi valitsus on teatanud, et koolides algab õppetöö kontaktõppena, vaatamata nakatumiste arvule.

Praegu on Islandil koroonaviiruse tõttu haiglaravil 18 inimest. Märkimisväärne arv inimesi on endiselt koroonaviiruse tõttu haiglasse sattumise ohus ja seetõttu on olukord haiglate jaoks keeruline, teatas Islandi riikliku ülikoolihaigla juht Páll Matthíasson eelmisel nädalal.

Vaktsineerimine ei ole aga olnud asjatu, rõhutas peaepidemioloog Þórólfur Gudnason. Vaktsineerimise abil on märkimisväärselt vähendatud raske haigestumise esinemist. Islandi tervishoiuministeeriumi peadirektor Ásthildur Knútsdóttir ütles Reutersile, et kasutusel olevad vaktsiinid kaitsevad kahe doosi süstimise järel deltatüve põhjustatud nakatumise eest umbes 60-protsendiliselt. Raske haigestumise eest annavad aga vaktsiinid enam kui 90-protsendise kaitse.

„Nakkuse saanutest umbes 97 protsendil on sümptomid kerged, või ei ole neid üldse,” ütles Ásthildur Knútsdóttir.