Marko Mihkelson saabus alles loetud tundide eest Leedust, kus käis esmaspäeval kohapeal uurimas, mismoodi tegeletakse Valgevene võimude poolt mahitatava hübriidrünnaku vastu, kus Minsk smugeldab ja surub inimesi üle piiri. Riigikogu väliskomisjoni esimees kirjeldab Delfi „Erisaates“ detailselt, kuidas Valgevene piirivalve Omoni kilpide, kumminuiade ja kiivrite ähvardusega takka lükates inimesi üle piiri Leetu ajab. Ometi on Leedu suutnud viia saabuvate inimeste hulga peaaegu nulli – Mihkelson räägib, mis on n-ö Hispaania taktika, mida selleks kasutatakse. Oht pole siiski veel möödas, Valgevenes on veel tuhandeid inimesi piiriületuse ootel – oht pingetõusuks on suur. Kardetakse, et väiksemate gruppide asemel võidakse lükata piirile massilisem grupp. Mihkelsoni muljete ja nähtu kohta küsis Raimo Poom.
1x
00:00

Marko Mihkelson rääkis Delfi „Erisaates“, et tema käik Leetu oli silmiavav ja kinnitas, et Leedu on hübriidrünnaku all.

Ta kirjeldas, kuidas nägi ühes piirivalve keskuses sisuliselt otsepildis, kuidas Valgevene tõukab inimesi üle piiri. „Meil tõepoolest õnnestus Medinikai piirivalvekordoni keskuses peaaegu otsepildis näha, kuidas Valgevene piirivalve aitab kaasa illegaalse voo ehk hübriidrünnaku tekitamisele.“

„See nägi välja umbes selliselt. Oli hommik, veidi peale kella kümmet. Umbes seitsmepealine grupp ilmub Leedu piirivalve kaamera ulatusse. Liiguvad metsast Valgevene piiritõkendi suunas. Tuletan meelde, et Leedu-Valgevene piir on umbes 670 kilomeetrit pikk, millest vaevalt 80 km on tarastatud. Olgugi, et see on päris algeline tara. Sellest grupist siis aidati üks üle aia. Aed on umbes kahemeetrine ja kolm rida okastraati. sealt vahelt poetati siis nooremapoolne, lapseohtu inimene üle. Kui üks oli üle aia saanud, ilmusid metsast välja kümmekond Valgevene piirivalvurit. Piirivalvuritel ju tavaliselt pole kumminuiasid, kaitsekilpe ega kiivreid peas. Sisuliselt nägid nad välja, nagu oleme näinud Valgevene tänavatel märulipolitseid või Omoni tegutsemas. Nad tulid seisid kümnekesi sinna [piiriületajate selja] taha.“

„Kui Leedu patrullauto oli kohal, siis võeti see üks üle piiri saanud inimene kinni. Ja need, kes olid veel piiri taga, jalutati lähima aia värava juurde, kust nad toimetati samuti Leedu patrullautosse. Ja kogu selle aja, kui need inimesed liikusid ühes suunas, hoidis samal kaugusel ja distantsil positsiooni Valgevene piirivalve. Elementaarne, tuvastatud ja kontrollitud näide, kuidas Valgevene piirivalve osaleb inimkaubanduses,“ kirjeldas ta Valgevene režiimi varjamatut tegevust Leedu vastu.

„Taktika nii käibki, et kui Valgevene piirivalve on seal vastas, siis samast neid tagasi ei saadeta. Nad viiakse teise piiritsooni ja seal suunatakse Valgevene poole tagasi,“ seletas Mihkelson. „Pinge, temperatuur piirivalvurite kontekstiks on väga kõrge. Pinge provokatsiooniks, vahejuhtumiks või relva kasutamiseks on olemas. Seetõttu Leedu pool loomulikult püüab vältida igasugust ajendit provokatsiooniks.“

Väliskomisjoni esimees tõi välja, et Leedu kasutab Hispaanialt laenantud viisi piiri kontrollimiseks ja seda on valmis kasutama ka Läti ja Poola. „Minu teadmistel eilsetest kohtumistest on nii Poola kui ka Läti valmis rakendama sama taktikat, mida Leedu on viimased päevad on kasutanud. Ehk kui toimub illegaalsete piiriületajate tuvastamine piiril ja nad tahavad üle tulla, siis nende vastuvõtmisest keeldutakse. Neid teavitatakse sama taktikaga, mida kasutas Hispaania Markost tulnud illegaalse voo tagasi tõrjumiseks, et olge head, kui tahate asüüli taotleda, palun pöörduge lähimasse ametlikku piiriületuspunkti. Seal esitage oma taotlus.“

Ent Leetu on juba jõudnud vähemalt 4000 inimest. Mihkelson rääkis, et see paneb nende riigi peale suure koorma. „Leedu on andnud märku, et nende administratiivne võimekus on loomulikult piiri peal. Leedu välisminister tõi eile näite, et migratsiooniametis, mis tegeleb nende kodanike tuvastamise ja administratiivse poolega, tegeleb selle poolega tavaliselt 15 inimest. Praegu otsitakse erakorraliselt tööle 50 uut inimest.“

Samuti tuleb riigil tegeleda juba talveks valmistumisega. „Illegaalid on paigutatud 40-sse väiksemasse või suuremasse laagrisse või kinnipidamiskohta. Eile näiteks nägime, et nad olid piirivalve kordoni enda territooriumil, sealsamas, kus me nägime neid kaadreid valvekeskuses. Seal elab praegu umbes sadakond peamiselt Iraagist tulnud illegaali. Tingimused on muidugi sellised, et kui kohe tuleks talv, siis oleksid nad päris kehvas olukorras. Samas nägime, et sealsaamas paikneva piirivalve kooli staadioni juurde rajatakse konteinerlinnakut. seal oli juba praegu kohale tooduid 20 soojakut ja peaks tulema tuhatkond.“

Aga Leedu esimeseks sooviks on praegu anda välja karm sõnum. „Leedu poliitikute peamine tähelepanu on praegu sellel, et panna piir piiriületusele. Anda signaal, et Leedu pole roheline kanal Euroopasse pääsemiseks. Ja lisaks püütakse kõigiti motiveerida neid, kes sinna on jõudnud, tagasi pöörduma.“

Oht pole surve kasvuks piirile valgevene poolt kaugeltki möödas. Näiteks tõi Mihkelson välja, et Valgevenes ootab arvatavalt ikka veel tuhandeid inimesi võimalikku piiriületust. „Väga üldistavatel andmeetel võiks eeldada, et Valgevene territooriumil on jätkuvalt kuskil 50007000 iraaklase ringis. Kõige kriitilisem koht, mida Leedust praegu jälgitakse, on Grodno piirkond, kus väidetavalt asub umbes tuhatkond iraaklast. Praegu on piiriületused toimunud tavaliselt kümneliikmelistest gruppides.“

„Kartus on, et kui tahetakse olukorda pingestada, siis võidakse suunata palju suurem grupp inimesi korraga piirile. Aga Leedu on selleks valmis ja on ka selle läbi mõelnud, kui nii suur hulk inimesi korraga piirile saabuks,“ rääkis Mihkelson.

Lisaks osales Mihkelson Vilniuses ka erinevatel üritustel, millega tähistati eelmise aasta 9. augusti Valgevene presidendivalimiste aastapäeva. Ta räägib saates, kas Valgevenes on diktaator Aljaksandr Lukašenka nüüd enda täisvõimu taastanud või on veel mingitki lootust demokraatlikele muutustele.