Schellenberg mõisteti algselt 15 aastaks vangi, aga 2019. aastal otsustas apellatsioonikohus, et see on liiga leebe karistus, millele järgnes uus kohtuprotsess ja surmaotsus, vahendab BBC News.

Kanada suursaadik Hiinas Dominic Barton mõistis kohtu otsuse hukka, öeldes, et ei ole kokkusattumus, et otsusest teatati ajal, kui Kanadas käib võitlus Huawei asutaja tütre Meng Wanzhou USA-le väljaandmise vastu.

Kanada on varem Hiinat süüdistanud „pantvangidiplomaatias”.

Schellenberg peeti kinni 2014. aastal ja talle esitati süüdistus plaanis smugeldada umbes 227 kilogrammi metamfetamiini Hiinast Austraaliasse.

Schellenberg eitab süüdistust ja väidab, et saabus Hiinasse turistina.

2018. aasta novembris mõisteti Schellenberg 15 aastaks vangi.

Mõni päev pärast seda pidas aga Kanada kinni Meng Wanzhou, Hiina tehnoloogiahiiu Huawei kõrgetasemelise töötaja, kelle kohta oli vahistamismääruse välja andnud USA.

Hiina hoiatas tollal täpsustamata tagajärgede eest, kui Mengi ei vabastata.

Schellenberg kaebas 15-aastase vanglakaristuse mõne aja pärast edasi, aga karistuse leevendamise asemel otsustas kohus kanadalase hoopis surma mõista.

Schellenbergi advokaat Zhang Dongshuo ütles tollal Reutersile, et karistust poleks tohtinud karmistada, sest mingeid uusi tõendeid ei esitatud.

Sel nädalal on Hiinas oodata kohtuotsust ka teise Kanada kodaniku üle.

Spionaažis süüdistatav ärimees Michael Spavor vahistati Hiinas kaks aastat tagasi koos teise kanadalase ja endise diplomaadi Michael Kovrigiga. See juhtus mõned päevad pärast Mengi vahistamist Kanadas.

Märtsis lõppes kohtuprotsess Spavori üle Dandongis pärast vaid kaht tundi otsuseta. Kanada diplomaate kohtusaali ei lastud. Kanada peaminister Justin Trudeau nimetas suletud uste taga toimunud kohtuprotsessi täiesti vastuvõetamatuks.