Üks olulisemaid punkte, mille Lutsar välja tõi, puudutab siiani seatud vaktsineeritustaseme sihtmärke.

"Seoses deltatüve kiirema ja laialdasema levikuga on mitmed modelleerijad leidnud, et karjaimmuunsuseks ei piisa 70%-lisest vaktsineeritusest, vaid tarvis on vaktsineerida 80-90% elanikkonnast," sõnas Lutsar oma postituses.

See tähendab, et nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu vaktsineerimisplaan ei ole kaugeltki piisav, saavutamaks karjaimmuunsust. Sellele asjaolule on varasemalt rõhunud ka Andres Merits, kes on samuti teadusnõukoja liige ja viroloog.

Oma kirjutises rõhus Lutsar veel asjaolule, et viimasel ajal on hakatud üleüldiselt kahtlema SARS-CoV-2 korral karjaimmuunsuse tekke võimaluses - teadlased räägivad, et koroonaviiruste puhul on sarnaselt gripiviirusele tegemist pidevalt muteeruvate viirustega, mistõttu ei püsi infektsiooni või vaktsineerimise tekitatud antikehad nakatumise vältimiseks vajalikul tasemel.

Viroloog märkis, et selles vallas on endiselt palju ebaselget. Küll aga olevat kõik eksperdid ühel nõul, et laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket, lükates seetõttu ka vaktsiinile resistentsete tüvede teke võimalikult kaugele.

"Oluline on märkida, et seni on kõik murettekitavad SARS-CoV-2 tüved tekkinud enne vaktsiinide kasutuseletulekut," rõhutas Lutsar. "Kui me peaksime vajama uusi vaktsiine, mis ka uute (praegu veel mittetuntud ja võimalik, et mitte olemasolevate) tüvede eest efektiivselt kaitseks, on oluline et nende väljatöötamiseks ja katsetamiseks jääks piisavalt aega; ka seda võimaldab praeguste vaktsiinide võimalikult laialdane kasutamine."

Mida sellise teadmise najal teha?

Lutsar selgitas, et kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus väheneb ajas, nakatuvad ka täielikult vaktsineeritud inimesed. Seetõttu tõuseb tema sõnul päevakorda kolmandate dooside manustamise vajadus.

"Uuringud on näidanud, et kolmas doos tõstab nii algse (Wuhani tüve) kui ka uute viiruse variantide (sealhulgas delta) vastu suunatud antikehade hulka ja võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem," kirjutas Lutsar. "Kas selline skeem on ka kliiniliselt efektiivsem kergete infektsioonide vältimisel ja samas ka hästi talutav, pole praeguseks veel teada."

Lutsar ärkis, et ka Eestis kuuldakse iga päev kahe doosiga vaktsineeritute nakatumiset. Kui vaadata andmeid lähemalt, siis on näha, et umbes 40% neist nakatub esimese 8 nädala jooksul ja veel 40% nakatub 9-16 nädala jooksul pärast teise vaktsiinidoosi saamist.

"See pigem viitab sellele, et vaktsiinid pole 100%-lise efektiivsusega nakatumise eest kaitsmisel," märkis Lutsar ja lisas, et see on teada juba ammustest uuringutest.

Küll aga pidas ta oluliseks rõhutada, et vaktsiinide efektiivsus on raske haigestumise vältimisel endiselt väga hea ja ületab 90% sõltumata ringlevatest tüvedest. Lutsar sõnas, et ka päriselu andmed nii Iisraelist, Kanadast kui ka Ühendkuningriigist näitavad sama - haiglasse satuvad ennekõike vaktsineerimata inimesed.

"Sarnased on ka Eesti andmed – üle 90% hospitaliseeritutest ja kõik juulis/augustis intensiivravi vajanud COVID-19 haiged on vaktsineerimata," tõdes ta. "Seejuures moodustavad vaktsineerimata inimesed enim haiglaravi vajavas vanuserühmas (vanus 70+ aastat) umbes 30%, ehk siis vähemuse. Siit järeldub, et inimesed, kes pole ennast vaktsineerimisega kaitsnud, põhjustavad umbes 90% haiglate koormusest."

Kuidas edasi?

Lutsar sõnas, et deltatüve-eelsed uuringud on näidanud, et viiruse edasikandmine vaktsiinide mõjul vähenes - sõltuvalt uuringust 50 kuni 80%.

"Kuigi deltatüvi võib seda mingil määral muuta, on selge, et kui vaktsineeritu ka levitab nakkust teisele vaktsineeritule, on viimase haigestumine harv ja raske haigestumine väga ebatõenäoline," tõi ta esile.

Seetõttu on tema sõnul on oluline, et just raskest haigusest ohustatud isikud oleksid kahe doosiga vaktsineeritud. Kas, kellele ja millega teha kolmandaid doose, sõltub Lutsari silmis ennekõike sellest, mida näitavad käimasolevad uuringud.

Kuna terve maailma lõikes on COVID-19 viirusel võimalik mittevaktsineeritute seas mitmeid uusi ja tugevamaid tüvesid luua, tuleb selliseid arenguid Lutsari kirjelduse kohaselt ettevaatlikult jälgida.

"Viirus pole ühestki maailma riigist kadunud ja enamuses riikides on vaktsineerimise tase vaktsiinide puuduse tõttu väga madal," märkis viroloog. Ta nentis, et seetõttu tuleb lisaks vaktsineerimisele kasutada ka teisi viiruse levikut vähendavaid meetmeid (lihtsaimad on hajutatus ja meditsiiniliste näomaskide kandmine).

Viimase asjaoluna soovib Lutsar tuua välja lisaks koroonaviirusega seotud probleemidele ka gripihooaja tulekuga seotud ohu.

"Suur küsimus on, mis hakkab sellel hooajal juhtuma gripiga," toonitas Lutsar. "Lõunapoolkeral on olnud teine hooaeg ilma gripita, aga ega gripiviirused maailmast kadunud pole. Kuigi nad ei levi sama kiiresti kui SARS-CoV-2 on võimalik, et aasta (või enama) pikkust „immunoloogilist auku“ nad kasutamata ei jäta."