„Kui juhtub nii, et inimesed jäävad kauaks Valgevene poolele, siis me oleme näinud, et seal neile abi ei osutata,” ütles Liubajevas, vahendab Leedu Delfi. „On olnud selliseid hetki, kui Valgevene piirivalvurid ei ole andnud inimestele vett ega süüa, migrandid on olnud piiri ääres kitsikuses. Sellistel juhtudel on meie piirivalvurid järele andnud, et näidata inimestele, et nad võivad tulla, kui olukord on keeruline. Aga enamikul juhtudel jäävad migrandid Valgevene poolele.”
Liubajevas lisas, et inimestele tehakse ettepanek seaduslikult Leetu tulla.
„Igal grupijuhil on volitused kohapeal ise otsuseid langetada. Ta peab hindama kõiki asjaolusid ja langetama otsuse: kas lasta sisse või soovitada tulla seaduslikult. Samuti peavad nad informeerima inimesi meie piiri seadusliku ületamise võimaluste kohta,” jätkas Liubajevas.
Liubajevas ei tahtnud kommenteerida Leedu parlamendi inimõiguste voliniku Vytautas Valentinavičiuse teateid, et Valgevene piirivalvurid õhutavad migrante piiri ületama automaadivalangutega õhku.
„Kõik tuleb hästi läbi kaaluda, enne kui mingi arvamus välja öelda,” ütles Liubajevas, märkides, et Valgevene poolel on piirivalvurite arv kasvanud.
„Nad tulid, et rakendada vahendeid migrantide tagasisaatmiseks Leedu piirile. Nad on koondatud piiri äärde. Mitte kogu piiri loomulikult, aga sinna, kus fikseeritakse kõige rohkem rikkumisi,” ütles Liubajevas.
Liubajevas oletas, et Valgevenesse tagasi saadetud migrandid jäävad piiriäärsesse tsooni.
„Neid on seal praegu üsna palju. Olukord on seal väga keeruline,” ütles Liubajevas.
Küsimusele, kas migrandid püüavad uuesti piiri ületada, vastas Liubajevas: „Võivad üritada uuesti Leetu tulla teist teed mööda, võib-olla Läti kaudu, võib-olla Poola kaudu. Raske öelda, mida nad teevad.”
„Poola kolleegid märkasid, et nende piirile ilmus rohkem Valgevenest tulnud migrante. Me arvame, et see võib olla Leedu meetmete tagajärg,” ütles Liubajevas.
