"Esimese ja teise laine ajal saadeti koju terve klass ja võib-olla veel keegi, kellega rohkem kokku puututi. Seda me enam ei tee. Me proovime siis testimissüsteemi, et lähikontaktseid regulaarselt testitakse ja koju peavad kindlasti minema need, kellel on haigussümptomid, olgu nad siis vaktsineeritud või mittevaktsineeritud," rääkis Kersna valitsuse pressikonverentsil.

Mis aga saab siis, kui uus süsteem ikkagi ei tööta, on näha, et kolded koguvad koolides hoogu? On plaan B olemas, taas distantsõppele minek?

Kersna nendib, et peab tegutsema kogu aeg muutuvates oludes. "Võib juhtuda nii, et me ei saa rakendada igal pool täiskontaktõpet," sõnab ta.

Ta lisab, et suurem roll peaks olema piirkondlikel kriisikomisjonidel. Üleriigilist koolide sulgemist enam tema hinnangul rakendama ei peaks, pigem ikka lähtuvalt piirkonna oludest.

Intervjuus on juttu sellestki, miks poleks võimalik variant, et koolis käiks kohapeal vaid vaktsineeritud õppurid (vanusegrupi 12 pluss puhul), vaktsineerimata aga distantsõppes. Ning sellestki, kuidas tegutsetakse selle nimel, et haridustöötajate seas vaktsineeritus veelgi kerkiks ja jõuaks 90 protsendini.