Presidendikandidaadi kandidaat Tarmo Soomere on märkinud, et hoidis oma poegade emadest (tal on kaks täiskasvanud poega – toim) eemale, sest kartis Nõukogude võimu repressioonide alla jääda ja laste emadelegi sel viisil varju heita, elu veelgi raskemaks teha. „Nad sündisid sel ajal, kui mul oli tõelisi konflikte Nõukogude riigiga. Kuivõrd ma arvestasin siis tõsiselt, et mind pannakse istuma, siis tolle aja otsus oli see, et ma ei seo ennast nende emadega,” ütles Soomere LP-le intervjuus. „Kes Nõukogude aega mäletavad, siis ei represseeritud ainult pahategijaid, vaid ka nende lähedasi. Praegu tundub see ülepingutusena, aga tol ajal ma arvasin, et see on ainuõige otsus. Lapsed on kasvanud eri emadega ja minust eraldi.”

Nõukogude Eesti julgeolekuametnike eest pagemisena kujutatakse ka Soomere õpinguid Moskvas – seda ka näiteks tema Wikipedia leheküljel. Otsisime üles kunagise Eesti NSV KGB esimehe asetäitja Vladimir Pooli, et teha kindlaks, kuivõrd Soomere ikkagi toonastel okupatsioonivõimu julgeolekuametnikel pinnuks silmas oli.

Viimaste päevade jooksul on mitmelt poolt läbi käinud, et presidendikandidaadi kandidaat Tarmo Soomere sattus Nõukogude ajal oma tegevuse tõttu KGB huviorbiiti ja oli sunnitud isegi Nõukogude Eestist lahkuma. Kas see peab paika?

Olen seda nime muidugi kuulnud, ent midagi positiivset ega negatiivset pole mul temaga seoses sellest ajast meelde jäänud. Seda, et ta oleks meil kuskil arvel olnud, ei olnud. Mingitest aruannetest sellenimeline ka minu teada läbi ei jooksnud. Ma isegi ei tea, kus ta Nõukogude ajal töötada võis. Teaduste akadeemias toimuvaga oli KGB nõukogude ajal hästi kursis, sest seal olid erinevad salajased uurimisteemad ning mereteadlastel olid sidemed lääne teadlaste, näiteks Kieli ülikooliga, mis pakkus ka meile huvi. Kuid tema kohta polnud meil küll midagi.

Kui palju oli Läänemerd uurivate teadlaste uurimustel Nõukogude ajal sõjalist rakendust ja kui palju huvitasid sellega tegelevad instituudid KGB-d?

Nende töös oli palju huvipakkuvat, sest tänu sellele oli võimalik fikseerida välismaiste laevade ja allveelaevade liikumist. Selliste asjade vastu oli tollal väga suur huvi. Aga oli ka üks vastupidine juhus, kui Eesti mereteadlane andis vastavat infot hoopis rootslastele. Ma ei hakka tema nime nimetama, aga praeguseks on ta surnud. Tema tegevus tõi kaasa suure skandaali.