Lutsar märkis, et teadusnõukoda soovitas valitsusele, et maski võiks kanda sellistes avalikes siseruumides, kus on palju inimesi koos ja kus pole võimalik distantsi hoida. Kas see tähendab, et kanname maske kuni järgmise suveni?

“Asjal ei ole mõtet, et üks kuu nii ja teine kuu naa. Kui me otsustame maske kanda, siis see on juba pikaajaline protsess,” nentis Lutsar.

Seejuures peab ta aga mõistlikuks, et maski kandmine oleks soovituslik, mitte kohustuslik. Ta tõi näiteks Inglismaa, kus maskide kandmine ei ole praegu kohustuslik, aga inimesed seda suuresti siiski teevad. Niisiis arvabki Lutsar, et ka Eesti inimesed võiksid rohkem ise analüüsida ja vastavalt olukorrale otsustada, kas on paslik mask ette panna, mitte jääma ootama valitsuse korraldust.

Iga kooliealise lapsevanema küsimus on, kas sellelgi aastal tuleb rinda pista distantsõppega. Teadupärast ei ole laste seas vaktsineeritute hõlmatus just kõige eeskujulikum: 12–15-aastaste seas on hõlmatus 26%, 16–17-aastaste seas 43%. Seejuures tuleb märkida, et lapsi saab koroona vastu vaktsineerida alates 12. eluaastast.

“Meie koolid ei lähe kinni sellepärast, et meie lapsed on vaktsineerimata,” ütles Lutsar ja lisas, et koolid lähevad kinni, kui vaktsineerimata on õpetajad ja kooli personal, aga ka vanemad inimesed ühiskonnas laiemalt.

Tema sõnul on paljudes riikides hoiak, et koolid on viimased asjad, mis kinni pannakse. Seega peab ta mõistlikuks, et koju jääb see laps, kes on andnud positiivse koroonaproovi, aga teised käivad koolis edasi. Mis juhised peagi algaval õppeaastal koolidele luuakse, on Lutsari sõnul veel selgimisel, neid luuakse koostöös teadusnõukoja ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

Samas, ka eelmisel kooliaastal oli ootus, et koolid suletakse viimastena, aga ikkagi läksid need kinni.

Lutsar nentis, et koolid on väga tundlik teema. Ta märkis, et töökohtades talume ära paljud juhtumid, aga paari juhu pärast koolis kiputakse neid kinni panema. Teadusnõukoja juht on seda meelt, et koolide sulgemise kallale ei peaks nii kergelt minema: “Katsuks seda kooliaastat nii palju kui võimalik kontaktõppel läbi viia.”

Siiski tõdes Lutsar, et ei saa anda garantiid, et koole lõpuks kinni ei panda.

Mis saab aga lasteaedadest? Millal peab vaktsineeritud inimene laskma end testida? Kui õiglaseks peab Lutsar vaktsineeritutele eeliste andmist ühiskonnaelust osa võtmisel? Sellest saab teada, kui kuulad Delfi “Erisaadet”.