Detsembris aastal 1989 kuulutati välja müntide ja paberraha avalik konkurss. Väga palju sisulisi muudatusi algsete kavandite juures polnud, aga mõned siiski. Näiteks soovitus 25-kroonise rahatähe tagakülje osas: algsel kavandil kujutati meile iseloomulikku maastikku – raba koos väljamäelt paistva taluga. See aga asendati Vargamäe talukompleksiga.

Peagi tuli asuda mõtlema, kuidas oma raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada. „Iga nädal vedasime mündid panka ja tassisime need oma turjal alla keldrisse. Selle aja jooksul käis kümneid tonne münte üle minu küüru. See oli päris paras jõumehe kool ja korralik kehaline koormus,“ on meenutanud Eesti Panga turvaülem, endine ENSV siseminister Marko Tibar.

Loe edasi, kuidas Eesti ja eestimaalased omale raha said...

Eesti Päevalehe ja Delfi Virtuaalmuuseumi leiad SIIT!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid