Kuus kuud pärast seda, kui hunta sõjavägi oli võtnud võimu tsiviilvalitsuselt, asus sõjaväejuht Min Aung Hlaing äsja moodustatud ajutises valitsuses peaministrikohale. Kõnes kinnitas Hlaing lubadust 2023. aastaks uued demokraatlikud valimised korraldada ning sõnas, et valitsus on valmis regiooni riikide eriesindajaga Myanmaris koostööd tegema. Lisaks on Hlaing öelnud, et valitsus on koostööks valmis iga Kagu- Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) määratud erisaadikuga.

Pool aastat tagasi haaras sõjaväehunta võimu valimised võitnud tsiviiljuhi Aung San Suu Kyi erakonnalt ning on sellest ajast saati ise Myanmari juhtinud. Sõjaväelaste sõnul olid valimised ebaseaduslikud ning nende poolt võimu üle võtmine kooskõlas põhiseadusega. Riigi valimiskomisjon on sõjaväehunta süüdistuse tagasi lükanud. Pärast võimupööret süüdistas sõjavägi Suu Kyi’d erinevates kuritegudes, näiteks illegaalselt raadiosaatjate omamises. Suu Kyi kohtuistung toimub esmaspäeval.

Esmaspäeval toimub ka ASEAN-i välisministrite kohtumine, kus püütakse määrata eriesindaja, kelle ülesanne on sõjaväehunta ja selle vastaste vahelise vägivalla lõpetamine ja dialoogi tekitamine.

Mitmeid kuid kestnud protestid

Pärast võimu haaramist on sõjaväehunta silmitsi seisnud protestide ja relvastatud konfliktidega. Valitsuse liikmed kutsuvad oma vastaseid terroristideks. Poliitvange abistavad aktivistid (poliitvangide abistamise liit) süüdistavad relvajõude mässude mahasurumise käigus 939 inimese tapmises ning vähemalt 6990 valitsusvastase arreteerimises. Sõjaväehunta sõnul on tapetud inimeste arv palju väiksem ja ka sõjaväelased on vägivaldsete mässude käigus hukkunud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid