Ohtlik ja paljuski tundmatu lambda tüvi vallutab vargsi Euroopat: esimesed linnukesed nüüd kirjas ka Rootsis

Lõuna-Ameerikas vohav koroonaviiruse lambda tüvi seab end tasapisi sisse ka Euroopas. Näiteks Rootsis teatati sel nädalal kolmest juhtumist.

Antud tüvi avastati Peruus mullu augustis. Viimasel kolmel kuul on seal riigis 80 protsendi koroonajuhtumite puhul tegu just selle tüvega, vahendab Expressen. Tüvi kinnitas kanda nii Lõuna-Ameerikas kui ka Põhja-Ameerikas. Kokku on seda praeguseks avastatud 31 riigis. Euroopas on nakatumised registreeritud lisaks Rootsile näiteks ka Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Taanis.

Eesti terviseametist öeldi Delfile, et meil hetkel ühtegi lambda tüve juhtumit pole registreeritud.

Stockholmis asuva meditsiiniülikooli Karolinska Instituudi professor Ali Mirazimi nentis Expressenile, et tüve kohta on vähe teada. Ta märkis, et lambda on väga nakkav, ent pole teada, kas veelgi enam kui Euroopas väga levinud delta tüvi.

Omaette küsimus on, kui efektiivsed on lambda puhul vaktsiinid. Hetkel teaduslikke uuringuid napib.

WHO lisas lambda tüve 14. juunil ülemaailmselt tähelepanu vajavate koroonaviiruse variantide hulka. Taolise tiitli saab iga tüvi, millel on mutatsioone, mis võivad selle teha varasemast kergemini levivaks, rängemat COVID-19-haigust põhjustavamaks, olemasolevast immuunsusest või koroonavaktsiinidest kergemini mööda hiilivaks või testidega raskemini avastatavaks.

Maaleht uuris möödunud nädalal rakendusviroloogia professor Andres Meritsa käest, mis lambda kohta praeguseks teada. "Kindlaid teadmisi on väga vähe. Tüve kindlakstegemine on lihtne, kuid selle omaduste analüüs aeganõudvam ja keerulisem. Pole teada, kas see levib paremini kui delta. Laialt levis lambda Peruus, kui samal ajal seal deltavarianti ei olnud. Esialgsed andmed näitavad, et vaktsiinid selle tüve vastu on efektiivsed (arvatavasti sarnane alfa- või deltavariandi vastase efektiivsusega)," märkis ta.